-
Üheksa lapsega ema laulab tänaval ja politseinikust pastor aitab inimesi.
Ega filmid juhuslikult paari satu, nad kas lähevad ise või nad siis pannakse, nagu see on mehe ja naisega. Siin vaadeldavaid filme ühendab Kõigekõrgem Taevane Vägi ise, ristiusu Jumal oma kolmainsuses, ja Kõigekõrgem Maine Vägi – elusünnitaja Naine. Kuigi mõlemat filmi alustavas „Eesti lugude” tunnuslogo-filmiklipis on ilusasti kujutatud soome-ugri ja eesti mütoloogiast pärit sümboleid ja tegelasi nagu karikakar, pääsuke, karu ja…
-
Dokumentaalfilmid „Jahis ainult naised” ja „Salme saladus” sarjas „Eesti lood”.
Dokumentaalfilm „Jahis ainult naised” (Rühm Pluss Null, 2011, 29 min), režissöör Kullar Viimne, operaatorid Kullar Viimne, Erik Norkroos, Ivo Eggi.
Jahindus on suuremale osale eestimaalastele üsna tundmata maa. Dokumentaalfilm „Jahis ainult naised” teadvustabki meie jahinduse seisu, näitab kahte ehtsat jahilkäimist, tutvustab noorte jahimeeste väljaõpet ja osutab Eesti jahinduse seadusandluse küsitavustele, mida saab laiendada ka „apsudele” teistes ühiskonnakorralduslikes valdkondades.
Ühiskonnakriitika
Jahimeeste suvepäevadel räägib üks mees,…
-
Kaks dokumentaalfilmi sarjast „Eesti lood”: naeruväärne kavandamine ja kavakindel tegutsemine.
Dokumentaalfilm „Kartuli Wabariik” (Alasti Kino, 2011, 29 min), režissöör Kätlin Kaganovitš, operaator Mart Raun.
See kardulavabariigi film on tehtud juba mineval aastal keerlevast loost asja ümber, mis pidi avatama juba 2010. aastal (kaader filmist näitab vana Laanemetsa koolimaja seinal silti: Laanemetsa Kartulimuuseum, avatakse 2010, tel 539 13 830). Ja ega filmist saagi aru, on see muuseum nüüd avatud juba või pole seda…
-
Balti filmi- ja meediakooli dokumentalistika eriala magistrantide viis lõputööd
19. juunil kinos Sõprus esilinastunud viis dokumentaalfilmi ei ole mitte ainult selle poolest omavahel seotud, et need on BFMi 2012. aasta magistritööd, vaid ka filmides käsitletud teemade taga ja all leiduvate ühisnimetajate (seotus, jagamine, kooselu) tõttu. Kui esimest ühisnimetajat seotust võib näha kõigis viies filmis, siis jagamine tuleb jagada kaheks: jagamine elusaga ehk teise inimesega („Miks sa abiellusid?”, „Viis nostalgiale”, „Minu isa”)…
-
Tudengifilmide kogumik „Alguses oli sõna . . . . ja siis sündis film”. BFM, 2012.
Balti filmi- ja meediakooli filmiosakonna magistritöödest kokku pandud filmikassett kahel kettal kaheksa lühimängufilmiga on tähelepanuväärne sündmus meie kultuurielus ja ka Eesti filmiloos. Filmitehniliselt ja -kunstiliselt on tavalise vaataja silmis (kes ongi olulisem vaataja kui kriitik/asjatundja/spetsialist, kes rohkem „vigade” leidmisele seadistatud) kõik filmid head ja väga head, üllatavalt ühtlase tasemega ning moodustavad koos ka üsna korraliku terviku. Seda kindlasti tänu…
-
Liisi Ojamaa, Ajalaulud. Ly Lestbergi kujundus ja fotod. Varrak, 2011. 88 lk.
Ajalaulik?
2008. aasta luule aastaülevaates (Looming 2009, nr 3) moodustab ülevaataja Maarja Kangro autoritest ja teostest „meelevaldseid kogumeid temaatika, hoiaku ja võtete järgi” ning Liisi Ojamaa on oma eelmise luulekoguga „Jõgi asfaldi all” (Varrak, 2008) paigutatud seal jaotuse „Loitsiv laul, punkrock ja iluluule” alla. Kui loitsimise asjas märgitakse Liisi luule tugevust („lööb Runneli laulusalmid loitsija intensiivsusega üle”), siis muus olla…
-
Toomas Vint, Kunstniku elu. Jutte ja mälestusi. Kujundanud Eva-Maria Vint-Warmington. Fotod autorist Eva-Maria Vint-Warmington. Tulikiri, 2011. 168 lk.
Kunstnikust kirjaniku Toomas Vindi 21. raamatus „Kunstniku elu” on 14 lugu ja need jaotatud kolme tsüklisse: „Tipus” (4 juttu), „Pettekujutelmade linnuparv” (4) ja „Kunstniku elu” (6); kõigis kolmes pealkirjastatud tsüklis sisaldub ka sama-pealkirjaline nimilugu. Kahes esimeses tsüklis on koos ilukirjanduslikud lood ning peategelane esineb teises ja kolmandas pöördes, kolmandas tsüklis on sulatatud belletristlikku…
-
Sverre Lasn, Ristteel. Eesti mehest. Ausalt. Kuus juttu. Kaane kujundanud Tiina Ubar. IlmaPress, 2011. 120 lk.
Matt-papist kaante ja sini-must-valgetes toonides kaanekujundusega jutukogu esimeses loos „Intriig” leiab kirjandustoimetaja (arvatavasti femin) ja minategelasest kirjutaja-inimese (maskul) vahel aset järgmine jutuajamine: „Teie tegelased elavad täiesti tavalist elu, ei mingeid tõuse ega mõõnu. Toimuvad igapäevased asjad, kehalised toimingud, lohisevad ja ebaloomulikud dialoogid. Inimesed nii ei räägi. Teie tekst on nagu pankrannik – ühtlaselt hall ja…
-
See on elu, kus maine ja taevalik dimensioon on peaaegu ühte sulanud, teispoolsus reaalse mõõtmena siinpoolsuse kõrval.
Dokumentaalfilm „Kloostriga seotud” (Ikoon, 2011, 51min), režissöör, stsenarist, operaator ja produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp. Esilinastus 7. XII kinos Sõprus.
Vahur Laiapea uus linalugu „Kloostriga seotud” algab katkendiga Eesti Kultuurfilmi 1938. aasta ringvaatest nr 43 „Ristikäik Petseris”. Need mustvalged, Eesti Kultuurfilmi operaatori Vladimir Parveli poolt üles võetud kaadrid toovad meieni 74 aasta taguse maarjapäeva…
-
Loomine jäädvustamisega, tegelikkus ja kunst.
Dokumentaalfilm „Professor Viitso liivlased” (Ikoon, 2011, 33 min), režissöör operaator ja produtsent Vahur Laiapea, operaator ja monteerija Urmas Sepp, muusika Liisa Hirsch. Linastus Helsingis 17. XI, Pariisis 18. XII ja Eestis 25. XI.
Dokumentaalfilm „Ideaalide tund” (Filmivabrik, 2011, 28 min), režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, produtsent Marju lepp. Esilnastus 9. XI kinos Sõprus.
Foto- ja filmikunst on ühed kummalised kunstiliigid, kus lihtsalt…
