-
Minevikumaailmad kaovad koos inimestega, kes neid tegelikult mäletavad. Ei oskagi öelda, mis žanrisse see raamat kuulub. Kirja pandud mälestused on vaid mäletamise vari – varju vari. Mida on aga kuuldu kirjapanek? Paljuski on tegemist autentsete mälestustega, kohati aga ka tollase maailma taastamisega teatmeteoste ja teiste mälestuste toel. Paiguti aga – kui jutuks tuleb see, mida isa Grabbi mõnel hetkel tundis või mõtles, neis olukordes, kus Hellar polnud tunnistajaks, saab olla…
-
Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses. Toimetaja Madis Arukask. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2007.
Kuidas eestlased ka oma kultuuri probleeme ei sõnastaks, ikkagi kujundab seda nii avalikult kui varjatult muutumise ja kohanemise diskursus. „Kohanemise märgid” on koguni ühe uurimuskogumiku pealkiri. See on loomulik – muutumine ja kohanemine on mõlemad väikese kultuuri ellujäämise tingimused.
-
Paar aastat tagasi lisas Toomas Hendrik Ilves heakskiiduga särgiaktsioonile „Kommarid ahju!” uut hoogu küsimusele EKP liikmete vastutusest nõukogude võimu kuritegude eest: „Oleme ise korduvalt nentinud Venemaa kohta: kuni ta ei tunnista oma ajalugu ja teistele tehtud ülekohut, siis pole ka oodata, et ta muutub demokraatlikuks ja euroopalikuks riigiks. Aga kas see ei kehti ka meie endi kohta? Kas on ikka nii, et vaid NSVLi järeltulija peab vastutama, aga seda riiki…
-
-
Eesti turule on esimest korda tulnud enam-vähem täismahus putinlik ajalookäsitlus.
-
Meie vaimuinimesed on haridus- ja teaduseraldusi viimases järjekorras silmas pidavat poliitikat innukalt toetanud.
-
Nõukogude tegelikkuse mõistmine on keerulisem asi kui meile meeldib.
-
Mõtteid Raimo Jõeranna filmi ainetel
-
Teun A. Van Dijki “Ideoloogia” on hariduslik suursündmus.
-
Rohkem mõistuse- kui südamepartei.
