$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Rein Ruutsoo

  • Teadsime, et sm Vseviovi süda ei tuksunud komsomolile
    Ka tõestisündinud lugude jutustaja jääb pigem (isegi kui aineks on oma perekonna lood) kirjanikuks kui ajaloolaseks.
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix
    ,

    Teadsime, et sm Vseviovi süda ei tuksunud komsomolile

    David Vseviovi elulooraamat laseb aimata, kuidas imbus meie ellu argistalinism, mille karakteersed detailid võivad lugejale siiski kaduma minna.

    Rein Ruutsoo
    6 minutit

  • Nõukogulike struktuuride taha varjunud kodanikualgatus

    Ainsat tegusat vabanemisprotsesse lämmatada suutvat jõudu nägid Gorbatšovi nõustajad sõjatehaste tööliskonnas.

    Eesti vabanemise pöördelisest sündmustest (ERSP asutamine, Rahvarinde algatamine, noortefoorumid, ENSV suveräänsuse deklareerimine) on möödunud juba rohkem kui inimpõlv, kolmkümmend aastat! Mitme loetletud märgilise algatuse aastapäevad andsid tõuke ajalookonverentside korraldamiseks või teaberikaste koguteoste üllitamiseks, ent paljude toonaste sündmuste tähtpäevad möödusid peaaegu märkamatult ja paraku ka möödaniku uurimisele tõuget andmata. Monograafiaga „Eesti Töökollektiivide Liidu…
    Rein Ruutsoo
    6 minutit

  • Miks me venestamise üle elasime?

    Karl Lembit Laane (Sirp 17. VIII) sisendab, et Eesti riik on algatanud nurjatu plaani, vähemuste „eestistamiskava“. Nimelt on „rahvuslusel kalduvus edusammude käigus manduda. Kui alguses taotletakse omaenda kaitset ja kindlustamist, siis ajapikku hakatakse represseerima, taotledes teiste kultuuride allasurumist“. Nuripidisemat rünnakut Eesti riigi uueneva hariduspoliitika vastu on raske välja mõelda. Eesti haridus- ja lõimimispoliitika strateegilise uuenduse ühe ideoloogi Kristina Kallase mõttekäigus „küünilisuse“ avastamine on selgelt pahatahtlik. Assimileerumine on etnokontaktide loomulik kaasnähtus ja…
    Rein Ruutsoo
    5 minutit

  • Miks kirjutas Charles Clover vene natsionalismist raamatu?

    Mahukad ja mitmekihilised raamatud annavad retsensentidele võimaluse rõhutada eri teemasid. Jaak Alliku referaadi (Sirp 20. X) päises sedastatakse, et Cloveri raamat uurib „mis juhtus maailma, Venemaa ja Putiniga nende kolme­teistkümne (tegelikult küll Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele järgnenud veerandsaja) aasta jooksul ning mida kujutab ja kust on pärit Venemaal ametlikuks ideoloogiaks saanud eurasianism?“. Alliku nägemuses on suurvene imperialismi alternatiiviks tõusnud romantilise mündiga eurasianism. „Euraasia impeerium luuakse fundamentaalsel ühise vaenlase põhimõttel: selle eesmärk on…
    Rein Ruutsoo
    8 minutit

  • Kaalul on rohkem kui Savisaar

    Sildistamise tagajärjeks on analüütilise käsitluse halvamine ja hästi häälestatud (rääkimata peenhäälestusest) praktilise poliitika sulustamine.

    Üks ajastu Eesti ajaloos on läbi saamas. Koos sellega väheneb hirm, et senisest tõepärasemat lähiajaloo esitust võiks kasutada Savisaare poliitilise kapitali kasvatamiseks. Tõnis Saartsi artikkel „Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja“ (Sirp 3. II) toob esile, et poliitikat kujundab vastuolude kõrval (või isegi neid ignoreerides) selle diskursiivne liigendamine…
    Rein Ruutsoo
    5 minutit

  • Külmast sõjast viha ja eelistusteta

    Stalini ajal üritati eestlasi või eestipäraste nimedega tegelasi kaasata. Venemaa ajalookirjanduses osutatakse neile tänini kinnitamaks, et okupatsiooni ei olnud ning küüditamised ja massiterror oli kodusõja vorm.

    Külma sõja lõpu ühe daatumina tuleb kõne alla 1988. aasta detsember, kui Mihhail Gorbatšov ütles ÜRO kõnetoolis lahti Brežnevi doktriinist. See tähendas suurriikide suhetes geopoliitika ja ideoloogiaründe taandumist. Seega hõlmab vaadeldav kogumik üle 40 aasta pikkust ajavahemikku. Külmale sõjale…
    Rein Ruutsoo
    6 minutit

  • Teadus ja klaaspärlimäng

    Refleksioone Laine Randjärve monograafiale „Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980”
    Rein Ruutsoo
    10 minutit

  • Ajalugu algab faktide tundmisest

    13. aprillil möödus veerandsajand Rahvarinde asutamise üleskutsest. Sirp tähistas seda teravalt mahategevas võtmes artikliga Kaarel Tarandi sulest. Iseenesest ei peaks see olema probleem, inimesed näevad ajalugu erinevalt. Kuid seda ikkagi tingimusel, et Sirp on ajaloosündmuste kajastamisel avatud foorum. Paraku pole see nii. Sirbi toimetus on mulle korduvalt kinnitanud, et Sirp ei kajasta möödaniku sündmuste aastapäevi! (Sellise põhjendusega lükkas Kaarel Tarand tagasi „Balti tee” UNESCO maailmapärandisse kandmist selgitava, s.t Rahvarinnet tunnustava…
    Rein Ruutsoo
    6 minutit

  • Salongikõlblik fragmentaarium

    Tarmo Vahter, Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008. 168 lk.   
    Esimesel pilgul on raske taibata, milleks on kirjutatud see paljude huvitavate piltidega varustatud raamat. Kui keegi on omandanud selle lootuses Mere elukäigus selgust saada, siis peab ta oma ootusi tublisti kohendama. Kui raamatust loodetakse täiendust ajalooteadusele, on põhjust tähelepanelik olla. Järelsõnas küll kinnitatakse, et teavet on saadud omastelt ja toimetatud on arhiivides.
    Rein Ruutsoo
    5 minutit

  • Kui seda Hinti poleks …

    Kui Mati Hinti ei oleks, siis oleks Eestis nähtavasti rahu majas. Võttes talle omasel viisil kõneks sise- ja välipoliitilise vaenlase kuju loomise valimisvõidu või muu nimel, rikkus Hint mõndagi tabu.
    Rein Ruutsoo
    3 minutit
Sirp