Mõned aastad tagasi võis Eesti televisiooni kommertskanalites õige sageli näha Nokia telefonide reklaami „Nokia connecting people” („Nokia ühendab inimesi”), mille puhul aina uutele mobiilidele müügiedu tagamise kõrval tuli välja üks vägagi inimlik ja praegusel ajal ununema kippuv tõdemus: üksteisega rääkimine, asjade läbiarutamine.
Olete väga oodatud Kai Kaljo näituse „Ainult eestlastele” taasavamisele neljapäeval, 20. augustil kell 18 Tallinna Kunstihoone galeriisse! Kuna saatuse tahtel on 20. august Kai Kaljo 50. sünnipäev ja paljud Kai Kaljo sõbrad-tuttavad, aga ka üldisemalt kunstisõbrad olid näituse avamispäeval, 6. augustil veel Tallinnast ära suvitamas, siis avame 20. augustil näituse uuesti! Samal õhtul kell 19.58 algab ka rekonstrueeritud Vabaduse väljaku avamistseremoonia.
Selles, et ühe või teise tarbekunsti alaliigi nimetuses kajastuv materjal – klaasikunst, nahakunst, tekstiilikunst – ei ole sugugi kinnistatud pelgalt selle tarbekunsti alaliigi või ka laiemalt üldse tarbekunsti (või disaini) külge ning et ükskõik millist materjali võib väga edukalt kasutada vabades (kujutavates, kaunites) kunstides, ei ole iseenesest midagi uut. Pigem on arusaam, et nahka kasutavad vaid nahakunstnikud ning et klaas on väljaõppinud klaasikunstnike pärusmaa, kinni stereotüüpides, olgu need siis kunstimaailma…
Kristringi äsja Hobusepea galeriis lõppenud näitus oli väga inspireeriv, vaat et sama „vaimustav kui antiik”, kui parafraseerida väljapaneku pealkirja ehk autori suunavat seisukohavõttu. Kunstnik on valinud väga lihtsa viisi: ta on pildistanud Berliini muuseumide eksponaate, millest ilmselt enamik kuulub Berliini atraktiivseima vanakunsti muuseumi Pergamoni ekspositsiooni. Pergamoni muuseum ei ole mitte ainult paadunud muuseumifännide, nn elukutseliste turistide meelispaik, selle põhiekspositsiooni lavastuslikkus köidab ka lapsi ning teismelisi, keda on tavaliselt üliraske muuseumi…
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane.
Kunstiteaduse instituut on Tallinna kõrgema kunstikooli ehk praeguse nimega Eesti Kunstiakadeemia juures tegutsenud juba 17 aastat. Missugune peaks olema üks ideaalne tänapäeva kunstiteaduse instituut?
Kunstiteaduse instituut on praegu ainus eraldi institutsioon Eestis, mis pakub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kunstiteaduslikku haridust, s.t täisprogrammi ja mitte kõrval- või lisaainena. KTI esimene funktsioon ongi anda kunstiteaduslikku kõrgharidust. Kuna instituut tegutseb kunstiakadeemias, siis on…
Kai Vöcklerit ja Ülar Marki küsitleb Reet Varblane.
Berliinis elav Kai Vöckler on urbanist, kuigi tegev on olnud ka kunstniku, disaineri, publitsisti, kuraatori, õppejõu ja lektorina, kui üles lugeda vaid mõned tema tegutsemisvaldkondadest. 2005. aastast on ta olnud seotud Kosovo ülesehitamis-, eelkõige pealinna Priština planeerimisprojektiga. Priština kogemusest kõneles Kai Vöckler ka 27. aprillil Kumus peetud konverentsil „Riik kui kodu”.
KRISTIINA KAASIKU näitus „Pääs kitsale rajale“ Vabaduse galeriis 23. IV – 13. V.
Kristiina Kaasik viitab näituse kaastekstis ühele oma varasemale maalile, 1979. aastal valminud tööle „Pääs kitsale rajale”, mida maalides oli püüdnud välja elada tollast ahistavat ning alandavat olukorda: liikumispiirangut oma kodumaal, keelutsoone, spetsiaalseid lubasid. See on veidi libe konks, mis viib väljapaneku või ka laiemalt Kristiina Kaasiku praeguse kunsti tõlgendamise valedele radadele. Kunstnikul on ilmselt oma põhjused ning loomingu …
JAAN KLÕŠEIKO
11. mail anti Tallinna raekoja saalis üle tänavused Kristjan Raua preemiad. Seekord osutusid premeerituiks Virge Jõekalda (rahvusvahelise haardega näitusetegevuse eest, silmas pidades kriipivalt tundlikke sügavtrükiseeriaid „Minu aed” ja „Paradiisiaed”), Ülle Kruus ja Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseumi profiiliga huvitavalt lõimuva ja põhjaliku näitusetegevuse eest, millega kaasneb heatasemeline kirjastustegevus ja tulemuslik töö publikuga), Lilian Linnaks (mastaapse isikunäituse „Klassikud. Lilian Linnaks” eest tarbekunsti-ja disainimuuseumis, kus legendaarse tööstusdisaineri ning ehte- ja metallikunstniku looming…
Tallinna Linnagaleriis on selle nädala lõpuni vaadata Kai Herkeli Tiibeti-teemalist näitust „Himaalaja lapsed”. Neli aastat tagasi oli Kai Herkelil väljas Kastellaanimajas fotoprojekt Tiibeti naistest, nii Hiina kui ka India poolelt. Nomaadliku eluviisiga mägikülade emad ja vanaemad unistasid, et nende lapsed ja lastelapsed saaksid hariduse, et siis oleks neil parem, kergem elu. Seekord on Kai Herkel keskendunud lastele, väikeses mägikloostris õppivatele lapsmunkadele. Kloostrikooli võib võrrelda ülikooliga, kogu elu kestva kõrgkooliga. Kuigi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
