-
27. novembrini on Veneetsias avatud siiani kindlasti kõige ulatuslikum nüüdiskunstifestival. Kõik juba juuni esimestel päevadel avatud biennaaliga kaasnenud näitused ei ole küll nii kaua lahti, nii mõnigi tehniline lahendus ei ole neljale ja poolele kuule vastu pidanud, kunstnikudkuraatorid ammu Veneetsiast lahkunud ning uute projektide peale mõtlema hakanud, uued biennaalid nagu Lyoni, İstanbuli või Moskva biennaal peale tulnud, kuid biennaal – Giardini, Arsenale, üle linna laiali paisatud rahvuspaviljonide ning enamiku satelliitnäituste näol…
-
Boriss Mihhailovi näituse kuraatorit, fotokunstnikku Tanja Muravskajat küsitleb Reet Varblane.
Tallinna fotokuu üritused on koondatud peamiselt oktoobrisse: üleeile avati Vabaduse galeriis Jaan Klõšeiko näitus, eile Kumus Adam Budaku kureeritud näitus „Teisele poole. Vaata mulle otsa: mu nimi on Oleks Võinud Olla, samuti kutsutakse mind Ei Enam, Liiga Hilja, Hüvasti”, täna algusega kell 15 peetakse Kumu auditooriumis seminar „Fotograafiast ehk Mida pildid täna tähendavad?” ning kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones Vytautas Michelkevičiuse kureeritud…
-
Tiibeti kaasaegse kunsti näitus Temnikova ja Kasela galeriis Müürivahe tänavas kuni 30. IX, näitus „Himaalaja tuuled” Tami galeriis 17. – 31. VIII ja Tiibeti paviljon Veneetsia biennaalil 3. VI – 31. VIII .
Augusti teisel poolel sai Tallinna mitmes galeriis vaadata tiibeti kunsti. Tami ja Temnikova & Kasela Müürivahe tänava galerii puhul oli rõhutatult eksponeeritud kunsti kuuluvus kaasaegse kunsti alla. Temnikova & Kasela galerii pressitekstis oli mindud veelgi kaugemale: nende väljapaneku…
-
Mare Mikoffit küsitleb Reet Varblane
Su viimase, arhitektuurimuuseumi näituse pealkiri on „Linnaskulptuur”. Kuidas määratled linnaskulptuuri? Milline on monumendi ja linnaskulptuuri suhe? Kas ja kuivõrd mõjutab linnaskulptuur linnakeskkonda?
Mingil määral tingis selle teema arhitektuurimuuseum, selle kohaspetsiifika. Iseenesest on näitus minu avalikku ruumi tehtud tööde kokkuvõtlik ülevaade: valikuliselt on väljas viie, aastatel 1977–2010 tehtud linnaskulptuuri fotod. Lisaks kolm uut ideed, mis on objektidena paigutatud näitusesaali keskele. Minu enda tõekspidamised ja meie nõuded linnaskulptuurile on…
-
Kaks näitust Tallinna Kunstihoone galeriis: Elis Saarevälja „Unelm ja häving” 17. VI – 17. VII ja Alice Kase „Murdosa” kuni 28. VIII .
Lõppeval suvel oli Tallinna Kunstihoone galeriis järjestikku kahe noore kunstiakadeemia taustaga maalikunstniku Elis Saarevälja ning Alice Kase näitus. Alice Kasel oli see juba teine väljapanek selles galeriis: esimese eest pälvis ta 2003. aastal Konrad Mäe preemia. Elis Saareväljal esimene, kuigi loodan, et see ei jää seal talle viimaseks.
-
„Seanahale” eelnesid mitmed suvised tegevuskunsti festivalid: „KanaNaha” festivalid Rakveres ning viimasel korral ka Haapsalus, siis Viinistu tegevus- ja videokunstifestivalid. Jaan Toomik on olnud seotud kõigi nende üritustega kui kunstnik, aga ka kui organisaator, kuraator. Ta on olnud meeskonnamängija, vähemalt mis puutub rahvusvaheliste kunstifestivalide organiseerimisse. Johannes Deimling, te osalesite ka eelmisel „Seanahal”, kuid siis kunstnikuna. Sel aastal kureerisite „Seanaha” rahvusvahelist (või peamiselt saksa kultuuriruumi) sektsiooni. Kuidas valisite kunstnikud? Kas Eesti kultuurikontekst oli…
-
Jüri Hainil ilmus hiljaaegu artiklite kogumik „Raamatulehitseja” või raamatu(te)ga seonduv kirjutiste kogum, nagu ta ise seda nimetab. Üks põhjus, miks ta selle kogumi on kokku pannud, on kunstiraamatute arvustamiskultuuri puudumine meil selle ala katvuse ja pidevuse mõttes. Teine on (ilmselt) ümmargune sünnipäev, mis tingis ka teatud tagasivaatamise ning kokkuvõtete tegemise juunikuus toimunud rahvusraamatukogu näituse „Eile ja täna” näol. Ja veel: 1941. aastal on sündinud erakordselt palju kunstnikke ja kunstiteadlasi, kellest…
-
Sirbi uue vahelehe Minu Esimene Kunstikogu initsiaator ja elluviija on Eesti Litograafiakeskus ehk siis Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap. Selle eesmärk, nagu koostajad ise on väitnud, on eesti kaasaegse kunsti ning loomulikult ka kunstnike tutvustamine, sest „näituste korraldamine on kulukas, kunst rahvast võõrandunud ning isegi teiste kultuurivaldkondade esindajad ei tunne meie nüüdiskunsti”. Esialgu on planeeritud kaheteistkümne lisa väljaandmine. Esimene lisa on Peeter Alliku päralt.
Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap: Idee sai…
-
Kaasaegne kunst kuulub Araabia Ühendemiraatide prioriteetide hulka.
Homme avatakse 54. Veneetsia kunstibiennaal: ikka suurem ja uhkem kui senised. Suurem eelkõige uute rahvuspaviljonide lisandumise mõttes. Üksikasjalikku teavet saab biennaali kodulehelt, aga seda hakkas Interneti postikanalite kaudu laekuma juba märtsist peale. Üks esimesi rahvuspaviljone, kes on oma nähtavuse eest hoolt kandnud, on Araabia Ühendemiraatide oma: nad ei jäänud lootma vaid n-ö kollektiivsete kanalite nagu e-flux jt peale, vaid pöördusid (ilmselt) isiklikult kõigi nende…
-
26. juunini on Tallinna Kunstihoones väljas seksuaal- ja soovähemusi käsitlev kunstiprojekt „Sõnastamata lood”. Ei saa väita, et lesbi- või geitemaatikat ei oleks meie kultuuris, eelkõige visuaalses kunstis varem puudutatud, kuid seda on tehtud kas isikuväljapanekuna või siis 1990ndate geiglamuuri võtmes. Seekord on kuraatorid keskendunud eelkõige Ida-Euroopale ning püüdnud vaadata LGBQTI problemaatikat laiemas teistsuguste ning teistsugususe raamistikus.
„Sõnastamata lugusid” võib nimetada ka dokumentaalfilmide festivaliks, sest enamik teostest on ligi tunnised dokumentaalfilmid. See…
