Paarisuhe ja loovus – kahe loovisiku kooselu, hoiakute ja ideede väljakujunemine vastastikuse mõju õhkkonnas – on teema, millele paari viimase aastakümne jooksul on palju tähelepanu pööratud. Kuid nii, nagu see kipub olema igas uues käsitlusviisis, valitsevad ka siin klišeed, iseäranis vaba looja, geeniuse müüt. Nii on loovus ja loomisprotsess konstrueeritud looja vaba tahte, suure ande ettenägematu, kontrollimatu tegevusvaldkonnana. Suure looja kõrval tegutsev Teine on tema vari, ideaaljuhul geeniust ja tema…
Mary-Ann Talvistu: „Koordineeritud ja rahastatud tegevusel on laiem kandepind, Eestis on noortega tegutsemine killustatud või siis tegelikust elust liiga lahus.“
Läti kultuuriministeerium oleks võinud usaldada kunstiinstitutsioone ja anda neile lisaraha, selle asemel et avaliku võistlusega pressida läbi nõrku projekte.
Henri Hütt: „Kui juba kollektiivselt kokku tulla, siis miks mitte ka teadvustada, et publik pole vähem tähtis, kui on vaatemäng.“
Tänavuse VII „Nu-performance’i“ festivali „Objekt ja kollektiiv“ panid kokku Henri Hütt ja Mihkel Ilus. Hütt alustas nüüdistantsust, kust ta on interdistsiplinaarsete kunstide kaudu liikunud visuaalse kunsti poole. Ilus on tegelnud maalikunstiga, kuid teda on huvitanud pigem maalipiiride lõhkumine, laiendatud väljal tegutsemine.
Esimene „Nu-performance’i“ festival toimus 2005.…
Lõppema hakkav esimene Riia biennaal ehk Riboca (The Riga International Biennial of Contemporary Art) ei ole kedagi külmaks jätnud, vähemalt mitte lähikonna kunstiväljal. Ma ei ole kuulnud ühegi Põhja- ja Baltimaade kunstiürituse kohta nii palju positiivset tagasisidet, aga ka kriitikat. Kriitika on puudutanud korralduslikku ja kommunikatsiooni poolt ehk siis Riboca tegijate koostööd siinsete, eelkõige Läti kunstiinstitutsioonidega, enese paigutamist juba toimivatesse struktuuridesse, kiidusõnad aga tulemust. Ribocat soovitasid tungivalt külastada biennaalil osalevad…
Vano Allsalu: „Arsi kunstilinnaku puhul planeerime nii vähe kui võimalik, jätame ruumi loomulikele protsessidele, et vastandid saaksid hakata mängima.“
1975. aastast Arsi nime kandev kunstitoodete kombinaat asutati kohe pärast Teist maailmasõda, kui ühendati mitmed 1920ndatel ja 1930ndatel asutatud rakenduskunsti töökojad ja allutati nende tegevus ENSV tarbekunsti keskusele. 1950ndate lõpuks oli kunstitoodete kombinaadist kujunenud laia ampluaaga ambitsioonikas ettevõte, mis pidi pakkuma tööd tarbekunstnikele ja populariseerima nende loodut.…
Millises seisus on performance’i-kunst praegu?
Viimati, kui ma kontrollisin, siis oli performance’i-kunst harkseisus. Seda kinnitab tähtsas kunstimetropolis N külastatud vältimatu biennaal NN, mille programm kubises, kui mitte öelda pungitses, harkseisudest. Samas, üks paljukiidetud mõtleja NNN on arvanud, et liigutakse hoopis käärseisu suunas. Mõned arvavad ka, et suundumus on liikuda hoopis pati- ja eduseisu vahelistel aladel. Eraldi vääriks esiletoomist rahvusvahelise paljuarmastatud kuraatori NNNN hinnang praegusele seisule, mis järjekindlalt raiub ajalukku just põlvitusseisu…
Leeuwardeni Euroopa kultuuripealinna programmis on mitu modernistliku kultuuri silmapaistvale liikumisele või tegijale pühendatud ettevõtmist. Või kui päris täpne olla, siis nii Friisimaa muuseumi „Fantoomjäse: kunst sealpool Escherit“ kui ka Drachteni muuseumi „Sealpool dada ja Stijli, II osa“ ei ole pelgalt kummardus dadaismile või Maurits Cornelis Escherile, vaid nende tekitatud vaimsuse edasiarendus, praegusesse aega toomine.
„Fantoomjäset“ võib vaadata ühe Leeuwardenist pärit suurkuju esindusliku väljapaneku „Escheri teekond“ satelliidina, kus rahvusvaheline kunstnike seltskond, lähtudes Escheri mõttest,…
Kuni 14. IX saab kandideerida Brüsseli Wielsi kunstiresidentuuri. Möödunud aastal valiti sinna kaks kunstnikku: Paul Kuimet tegutses seal aasta esimesel poolel, Jaanus Samma praegu.
Miks peaks julgustama meie kunstnikke Wielsi kandideerima?
Wiels on üks Euroopa tugevamaid ja huvitavama programmiga kunstikeskusi, kus läbi aastate on olnud väga hea näituseprogramm, mille abil on kunstiväljal alustatud kaalukaid dialooge. Wielsi keskus pakub teist aastat järjest Eesti kunstnikele ka väga põnevat võimalust kandideerida kuuekuulisse residentuuri. Laekunud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kumu noorteklubi raames on toimunud veganpiknikke Kumu sisehoovis, avaliku ruumi arutelusid, tehnoloogiapäevi, häälekoolitusi, tantsu-performance’eid, helitöötubasid jpm.Karel Koplimets
Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse „Kantavad maastikud“ olid kõigepealt väljas Läti rahvuslikus kunstimuuseumis. Esiplaanil Daina Dagnia maalid „Sihtmärgi kuninganna“ (1980) ja „Immigrandid“ (1969) ning Ieva Epnere video.Margarita Ogolceva
Andrea Geyer. Kollektiivne kudum. Ruumiinstallatsioon, 2018.IMMA / Ros Kavanagh
Yoko Ono teos näitusel “Sealpool dada ja Stijli”Piia Ruber