1960ndatel Euroopas ja USAs alguse saanud kodanikuaktivismi kultuur kujundab oluliselt kujundaja. Siiani kuulatakse Nina Simone’i ja Bob Marley lugusid, oma keskkonna võib kujundada vikerkaare sümboolikaga toodetega, iga suurema raamatusõbra kätte on jõudnud Deleuze’i ja Badiou’ mõtteavaldused, kui mitte muidu, siis Žižeki kaudu; pole kedagi, kelle peas poleks kedranud fraas Martin Luther Kingi kõnest „I Have a Dream“; Viini aktsionistidki, kes paljalt veres püherdasid, on jätkuvalt nüüdiskunsti sümboliks; Godard’i filmid noorte…
Juulis avati uues vormis ja uue nimega okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu. Mulle hakkas okupatsioonide muuseum eriliselt meeldima, kui keskkooli ajal sattusin sinna tsenseeritud „Magnuse“ salajasele linastusele. Nüüd aga võin öelda, et pole paremat pidukõlli ja sõbralikku sajatust „EV100“ programmis kui uus iseolemist mõtestav ja olevikku vaatav ekspositsioon. Kui 2011. aastal avatud Suurgildi hoones Eesti Ajaloomuuseumi uuendatud ekspositsioonile on ette heidetud turistlikku pealiskaudsust, siis samamoodi lööb tummaks Vabamu Pagari 1…
Suvi on festivalide ja biennaalide tipphooaeg. Kõik on natukene aeglasem ning inimestel on rohkem aega ja tuju vastu võtta kultuuri ja meelelahutust. Rannapuhkus pole kõigile ja millegagi peab see vahelduma. Käiakse auto- ja alkofestivalidel, eri muusikastiilide festivalidel, kodukohvikutes, teatri- ja kunstifestivalidel, võistu niitmas, RMK matkaradadel, naaberriigis, eelarvamus- ja jutuvestmisfestivalidel, jooga-, paastu-, vaikimis-, kinnisidumis-, tantra-, tantsu-, mahepõllunduse ja lastelaagrites, kirjanduse ja kirjutamise suvekoolides. Mõni nimetab seda tõmblemiseks, aga selle kõige mõte…
Sel nädalavahetusel avatakse esimene Riia biennaal „Riboca“, mille peakuraator on Tallinna Kunstihoone suurnäitust „Riik ei ole kunstiteos“ kureerinud Katerina Gregos. Mõlema näituse ümber on kogunenud hulk kuuldusi, kuidas kuraator kunstnikega kohtudes nipsakalt oma töö ja mõtete kohta käivaid küsimusi pareerib, kuidas ta institutsioonide juhtidel, kelle alluvad teda kritiseerinud on, soovitab neid rangemalt kontrollida. Keerleb ka kuulujutte, kui palju on tema palk kohalikest kuraatoritest suurem.
Kahjuks pole kunstielu suulise pärimus sellisel kujul…
Kumus on avatud Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi kureeritud uurimuslik näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“, mis käsitleb erilise rõhuga rahvuslikku ja/või riiklikku identiteeti loovaid kunstiteoseid, nn peavoolukunsti. Ehk pakub põgusa ülevaate politiseeritud narratiivide representatsioonist eesti kunstis. Kuigi näitus on – kellele salakavalalt kutsuvalt, kellele mõneti kimbutavalt – mähitud sinimustvalgesse sümboolikasse, pakutakse seal hulga värskeid mõtteid. Näitusel eksponeeritud teosed on parimate tavade järgi kontekstualiseeritud ja seal on ruumi pateetilistele rahvuslust…
Rael Artel kutsus 23. II Sirbis artiklis „Mis värk on?“ arutlema kunstielu arengu üle, samalaadseid diskussioone peetakse ka rahvusvahelises kunstimeedias.1 Kuigi artikkel on olnud ühismeedias üpris menukas, pole seda eriti kommenteeritud. Kas siis polegi millegi üle arutada, sest kõik teavad niigi oma kohta, nagu öeldakse Sveta Grigorjeva lavastuses „Mässava keha orkester“ („Rebel Body Orchestra“)? Otsustajate poolel olijad ei näe vajadust vastata, sest töötavad reeglite järgi. Need, kes on alarahastatud, sest…
„Häbi-häbi! Eestlased on sellised rassistid!“ – „Omahäbi on häbi-häbi!“ – „Eestlased on palju sõbralikumad, kui ma arvasin! Eestlased ei ole üldse rassistid: nad lihtsalt ei tea mitte midagi.“ Kas pole need põlvkondade kokkutulekutelt pärit tuttavad fraasid, mille vastu Müürilehe jõulutoimetus lugejatele vaimset enesekaitset õpetas?1 Aastaid on räägitud kooli õppekavade ümbertegemisest, et need vastaksid praegusele eestimaalasele ja/või teatud piirini maailmakodanikule, kes on oma maa kultuuriruumi osa, aga peab ka maailmas hakkama…
1920ndate ajalehtedes räägiti homoseksualismist kui meditsiinilisest hälbest, mida koos teiste sugupahandustega uuriti Tallinnatki külastanud Berliini doktori Magnus Hirschfeldti kliinikus ja muuseumis. Reportaažide kõrval sõjaväes peetavast homoseksualismivastasest võitlusest, kuigi isegi alkoholismi vähendamises oli näha paremaid tulemusi, avaldati valgustavaid selgitusi homoseksuaalsuse ajaloost ning valdavalt peeti õigeks, et homoseksuaalsuse pärast ei tohi kriminaalselt karistada.
1930ndatel ajakirjanduse toon muutus ning ajakirjanikud, kes kümme aastat varem olid Berliini seksuoloogi huviga kuulanud, kirjutasid võidukalt natside terrorist seksuaalvähemuste…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Dineo Sheshee Bopape Lõuna-Aafrika naiste vastast vägivalda ja neile omistatud hüperseksuaalsust käsitlev installatsioon (2016–18) on väljas KW kaasaegse kunsti instituudis.Pressifoto / Timo Ohler
Suvel on kõik natukene aeglasem ning inimestel on rohkem aega ja tuju vastu võtta kultuuri ja meelelahutust. Käiakse auto- ja alkofestivalidel, võistu niitmas, RMK matkaradadel, jooga-, paastu-, vaikimis-, kinnisidumis-, tantra-, tantsu-, mahepõllunduse ja lastelaagrites.Piia Ruber
Kadi Estland, Päeval, kui Kunstnik külas käis. Meem, 2018.Kadi Estland
Kersti Kaljulaid: „Kahtlemata on Eesti heaoluriik: looduslikult sobilikus kohas, kus pole kliima kataklüsme; geopoliitiliselt on see küll veidi aktiivne regioon, aga ausalt öeldes, vaadates, mis mujal maailmas toimub, siis ei ole isegi ju selle üle põhjust kurta.“Piia Ruber