$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ühe rahvuskultuuri arengu (olgu see oma või võõras) toetamine ei pea tähendama teistele kaigaste kodaraisse loopimist.
Kui üritada „Moodsat filosoofiat“ algusest lõpuni järjest läbi lugeda, on selle tagajärjeks paremal juhul mõistmatus, viletsamal aga hirm ja õõv filosoofia ees.

Katrin Lauri romaan „Tunnistaja“ toob lähemale nii sõjaeelse Eesti Vabariigi sündmused kui ka toona tegutsenud inimesed.

Inglismaa ja Šotimaa poliitiline korraldus, ühiskonnaelu alused, usuline olustik ning üldised intellektuaalsed meeleolud olid märkimisväärselt erinevad.

Hulgast Kasemaa ja mõne teisegi pühendunu tõlgetest hoolimata on varasemat juudi mõttelugu eesti keelde vahendatud nii vähe, et iga teos on omaette teetähis.

Leszek Kołakowski on sedastanud, et Leibniz oli Euroopas viimane inimene, kes teadis kõike.

Asko Künnap pageb uues luulekogus müstilisse riiki, mis kõõlub kusagil siinilma, säälilma ja kolmanda ilma vahel. Hoolimata näilisest segadusest valitseb selles riigis teatav helgus.

Küborgide kaitseks väljaastumine on James Lovelocki poolt mõnevõrra ootamatu, iseäranis ootamatu on aga tõeliselt tehisliku lülitamine evolutsiooni ahelasse.

„Mis siin toimub“ on ühest küljest täiesti mõttetu raamat, aga ühtlasi igapäevaste püüdluste ja olukordade tühjuse ning juhuslikkuse märkimisväärne tunnistus.

Teksti tiheduse tõttu on „Electraumur“ paiguti pääaegu läbitungimatu, lakkamatu motiivide kuhjamine hakkab mõjuma vaat et parodeerivalt.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.