-
Tartu Üliõpilasteatri kümme aastat ja tulevik
-
Märtsi keskel peeti Riias järjekordne läti uusimat teatrit tutvustav teatrilaat.
Läti teatri värskeim ehk märtsis läti teatri ülevaatefestivalil välisvaatlejaile eksponeeritud saak (valitud lavastused, mis esietendunud 2008-2009 ) ei erine oluliselt oma vormi- või sisurikkuse poolest varasemate aastate (festivalide) omast, kuigi muude riigi näitajate järgi võiks seda arvata. Kuigi raskemad ajad nii Lätis kui Eestis on ilmselt veel ees, ei oska praeguse majandusolukorra kontekstis ka eesti teatri puhul veel silmatorkavaid järeleandmisi…
-
Tartus, kus pole enam Unti ega Vahingut, on aga Tartu Uus teater.
„Elud” raamatu „Vaikijate hääled 2” põhjal, lavastaja Andres Keil. Esinevad Jekaterina Novosjolova, Elina Pähklimägi, Andres Keil. Esietendus Tartu Uues teatris 12. II .
See, et (eelkõige) Tartus oli uut või teist (ehk ühte või mõnda veel) teatrit vaja, oli ammu selge. Kuigi Tartu Uue teatri aktivistidel ega ammugi mitte teistel pole selge, kui permanentsest üritusest me praegu räägime, annab…
-
Rahuaja absurdsus saab iga minutiga järjest valitsevamaks seisu- või olukorraks.
Harold Pinter, „Sünnipäevapidu”, tõlkinud Joel Sang. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Krista Tool, valguskujundus Martin Makarevitš. Mängivad Tartu ülikooli viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti osakonna 7. lennu diplomandid: 1. koosseis: Petey – Anatoli Tafitšuk, Meg – Natali Lohk, Stanley – Johannes Veski, Lulu – Marilyn Jurman, Goldberg – Rauno Kaibiainen, McCann – Maarika Mesipuu; 2. koosseis: Petey – Taavi Lepik, Meg – Merilin Kirbits,…
-
„Talveöö unenäo” fookusesse tõusis Näitleja.
Tallinna Linnateatri korraldatud V rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu” oli seekord üsna rahulik ehk heas mõttes inimlik. Arvestades surutisi riigis, tundus festivali läbiv ideegi olevat vastavuses üldise situatsiooniga: on ju tõesti praegu rentaablim opereerida monolavastustega ehk üksikute näitlejatega kui suurte truppide korraldatud „ilutulestikuga”. Olgu etteruttavalt öeldud, et ega „ilutulestik” nähtud monolavastuste puhul ära jäänud, kuigi täpsuse huvides tuleks metafoorina kasutada säraküünalt. Ka on aeg pärast jõule…
-
Uus aeg ja kiiresti muutuv olukord nõuab tulevastelt näitlejatelt suuremat paindlikkust ja põhimõttekindlust.
Nikolai Jevreinov „Kõige tähtsam”, rootsi ja vene keelest tõlkinud Ülev Aaloe. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnikud Anu-Laura Tuttelberg ja Sander Põldsaar (EK A üliõpilased), muusikalised kujundajad Tauno Makke ja Sten Tigane. Videokunstnik Robert Linna. Valguse kujundaja Hendrik Toompere jr. Mängivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXIV lennu üliõpilased. Eesti Draamateater, esietendus endises Heliose (Oktoobri) kinos 23. XI.
Stanislavski…
-
Kui mind kümme aastat tagasi Tartu ülikooli teatriteaduse tudengina „komandeeriti” Jõhvi rahvusvahelisele ASSITEJ laste- ja noorteteatrite festivalile, et teadnud ma ei ASSITEJst, ei kohalikust ega välismaa lasteteatrist ega ka näiteks VAT-teatrist midagi. Näinud paar päeva nii kohalike kui külaliste lavastusi, mis nii kvaliteedis kui ka laiemas suhtumises oma publikusse ja oma tegemisse kõikusid ühest äärmusest teise, sai kiiresti selgeks, et midagi on meil siin selles teatri valdkonnas mäda.
Nüüdne, 7.…
-
Nelja aasta jooksul oleme näinud rahvuslikest ja riiklikest oludest sõltumata head teatrikunsti.
Elina Agejeva pühendus lavastuses „Uinuv kaunitar” ihu ja hingega marionettidele.
-
Eesti teater ja see kaduv punt!
„Endspiel” pakkus sähvatusi ja harrastuslikku maheteatrit: Martin Kõiv, Ragne Pekarev, Andres Keil ja Katrin Pärn. KAAREL NURK
-
Kas eestlastele üldse on vabadust vaja?
„Kevadtalv 1918”: Meelis Põdersoo (Konstantin Päts), Tanel Saar, Ago Soots (Jüri Vilms ), Maria Lee Liivak (Mari).
