Pille-Riin Larm
-
„Soome keelest ja kultuurist tõlkimisel on kõige eksitavam petlik lähedus,“ leiab Kadri Jaanits. „Sõnavaras on ju tõesti palju sarnast, samuti kultuuris, ainult et sageli peitub sama väliskuju taga hoopis teistsugune tähendus. Ka lauseehitusel tuleb silm peal hoida, et tulemus oleks eesti keeles sama loomulik nagu originaaltekst.“Piia RuberNii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus
Tõlkija Kadri Jaanits: „Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.“
6 minutit -
Turid Farbregd pälvis kuningliku rüütliristi
Pikaajaline silmapaistev töö Eesti-Norra kultuurisuhtluse hüvanguks on toonud Turid Farbregdile kõrge tunnustuse: Norra kuningliku teeneteordeni I klassi rüütliristi.
Turid Astrid Farbregd on Norra estofiil, tõlkija ning kultuurivahendaja ja -toetaja. Tema pühendumine Eestile, eesti keelele, kirjandusele ja kultuurile sai alguse 1979. aastal külaskäigust Tallinna. Farbregd on vahendanud norra keelde Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Andrus Kiviräha, Emil Tode, Friedebert Tuglase, Lennart Mere, Jaak Jõerüüdi, Mati Undi jt loomingut.
1990. aastate alguses asus Farbregd põhitöö…1 minut -
16. mai õhtul valgustas loojuv päike seitsme minuti vältel Tartu Juhan Liivi mälestuskivil välja kirjaniku elavad, otsekui pehmed näojooned.ErakoguHaruldaselt stiilne hallist graniidist monument
Ikka märkad, kui tuttavas ümbruses miski muutub. Tartus Toome taga saab praegu imetleda tänu teetöödele tükati paljastunud munakivisillutist. Kuhu on kadunud kuulus varesekoloonia? Kolis vist ära koos riigiarhiivi ja matemaatikutega. Väikesel haljasalal, kus asub Juhan Liivi bareljeefiga mälestuskivi, õitsevad kevaditi mõned vaprad sinililled.
See on ju kinnisvaraarendaja õudusunenägu, märgib kolleeg. Mitte midagi teha ei saa: suur kivi on keset platsi!
Kes saab, kes mitte. Tore on jälgida salapäraste geriljahaljastajate tegevust mälestuskivi ümber.…2 minutit -
Roosi Lillevere kõnelemas avalikul kohtumisel lüürilise minaga.Uku Peterson / Prima VistaKõige imelikum luuletus ülikooli raamatukogu ees
Avalik kohtumine lüürilise minaga tõstatab intrigeerivaid küsimusi luule kui niisuguse kohta.
2 minutit -
Ilona Martson: „Miks mõned teosed saavad rahvusvaheliselt menukaks, mõned mitte? Igal raamatul on oma saatus nagu inimeselgi.“Piia RuberTõlkijate vennaskonna kümme aastaringi
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
9 minutit -
Triin Paja: „Õrnus on jõudu andev. Tihtipeale õrnust võrreldakse nõrkusega. Õrnus võib aga olla tänapäeva kiires ja meediakirjus melus omamoodi mäss.“Piia RuberRohkem palve kui jutustus
Triin Paja: „Luule on anum, kus hoiad midagi endale olulist. Mälestustest saab kiiresti õhk ja mälu hõreneb kiiremini kui sõnad – luule on üks viis seda kauem käes hoida.“
5 minutit -
Annika Koppel on hariduselt bibliograaf. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ja Postimehes, juhtinud projekti „Eesti film 100“ ning teinud teabetööd Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Keele Instituudis. Koppel on avaldanud kaks raamatut Arvo Kruusemendi ja Arvo Iho loomingust ning olnud mitme filmi stsenarist ja toimetaja.ErakoguELM ilmub siiski
Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“
2 minutit -
Novelliauhind 2022
2. märtsil kuulutati välja tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. Žürii tunnistas 2021. aasta jooksul kogumikes ja kultuuriväljaannetes ilmunud uudisjuttudest auhinna väärilisteks järgmised teosed:
Piret Raud, „Pink“ (Edasi.org, 1. VIII, edasi.org/90526/piret-raud-pink-novell/),
Toomas Haug, „Mustjala. Tõestisündinud lugu“ (Akadeemia nr 11).
Žürii esindaja Janika Kronberg: „Piret Raua „Pingi“ puhul hinnati nii maagilist realismi eesti moodi kui ka osavat pinge kruvimist ja üllatavat, vahest isegi õõvastavat lõpplahendust, milles aimub Vahingu õudu ja matiundilikku võõristust maainimese vastu, mis aga on…1 minut
