Toeta

Pille-Riin Larm

  • Süku-Siuru

    Vana kass suri ära. Tore ja tegus loom oli, aga hiired luusivad ümber maja ja kaua leinata ei lase. Vaevalt jõudsid pisarad kassi kalmul kuivada, kui talle järglane otsiti. Mida nüüd uuele hiirekuningale nimeks panna?
    Oo, nimetalgud on ammendamatu rõõmuallikas. Kolm põlvkonda lööb kaasa, vaidlus paisub kirglikuks: üks leer pooldab järjepidevust, teine teeb uuendusliku pakkumise, mõni heidab niisama nalja. Praegu paistab, et kassi nimeks saab kompromissi tulemusel Miisu-Wheelie ning igaüks võib…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort
    Pärnu kirjandusfestivali korraldaja Merle Jantson: „Mulle on hästi oluline tuua esile, et kirjandus on elu osa: kirjandus ei ole miski, mille pärast peab raamatupoodi minema. See on meie keskel. Ja sõna „kirjanduslinn“ ei kõla Pärnu puhul üldse irooniliselt!“ Foto on tehtud eelmise festivali avaürituse ajal: Merle Jantsoni kõrval on August Sanga kuju, seljatagust toetab Lilli Suburg.      
    Haide Rannakivi / Pärnu kirjandusfestival

    Pärnu on tegelikult kirjanduslinn ja kultuurikuurort

    Merle Jantson: „Pärnus on nii palju, mille pinnalt head ja erilist kultuuri luua, ning just kultuurikihis peitub Pärnu suurim (turismi)potentsiaal.“

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • Laenutustasu nii- ja naapidi
    Rahvaraamatukogude nõutuim teos oli mullu Eero Epneri „Lembit Ulfsak“.

    Laenutustasu nii- ja naapidi

    Mõnigi autor võib peagi oma pangakontole laekuva summa üle rõõmu tunda. Et see nii ka edaspidi oleks, tuleb laenutustasu rahastamine kindlale alusele viia.

    Pille-Riin Larm
    3 minutit
  • ,

    Sosinad raamatuaasta eel

    Minu kümne suurepärase Sirbis veedetud aasta jooksul on kirjandusväljal mõndagi muutunud. Süveneb lugejaskonna killunemine, esile tõusevad uued žanrid, tasapisi vahetuvad kirjanike ja kriitikute põlvkonnad, isekirjastamine on üha laialdasem ja tiraažid üha väiksemad. Väljaanded ja saated, kus kirjandusest räägitakse, kuivavad kokku. Ja kõige selle tõttu on möödunud kümnendiga muutunud kirjanduse turundus.
    Iga kord, kui suletakse mõni kultuuriväljaanne, tajun, kuidas tugevneb surve Sirbi kirjanduskülgedele. Piisab isegi vähemast – piisab sellest, kui töölt lahkub mõni…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?

    Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?

    Estonian Literary Magazine oli ainuke eesti kirjandust inglise keeles tutvustav väljaanne.

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • „Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“

    „Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“

    Ave Taaveti meelest on kõige suurem kompliment, kui lugejad ütlevad, et mõni ta pilt või lugu on neil tuju rõõmsaks teinud.

    Pille-Riin Larm
    7 minutit
  • Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor
    Autor ei tohi lahustuda oma tekstikangasse, vaid peab selles püsima teatavas valvelolekus otsekui võõrkeha, leiab Elo Viiding.      
    Piia Ruber

    Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor

    Elo Viiding: „Kirjaniku kohus on olla päriselt sotsiaalselt tundlik, eetiline ja empaatiline, mitte kirjutada jaburusi või eluliselt ja sisuliselt läbi tunnetamata edevaid manifeste.“

    Pille-Riin Larm
    5 minutit
  • Head Juhan Liivi aastat!
    Liivi muuseum Rupsil     
    Ahto Sooaru / Liivi muuseum

    Head Juhan Liivi aastat!

    30. aprillil täitus 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Sel puhul peeti Alatskivil konverentsi „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel“. Ettekandega esinesid Joonas Hellerma, Rahel Ariel Kaur, Tanar Kirs, Liina Lukas, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet ja Mart Velsker.
    Seejärel kuulutati välja Liivi luuleauhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena oli žürii esile tõstnud Sveta Grigorjeva („*võtta oma kehas“), Kruusa Kalju („*Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella“ ja „Mu isamaa apofaatiline (lohelaul)“), Lauri Sommeri…
    Pille-Riin Larm
    1 minut
  • Kirjandus, keha ja modernism
    „Kehal on modernistlikus kirjanduses privilegeeritud roll: kirjandus kasutab inimese kehalist olu teatava antennina, et kinni püüda ümbruses levivaid afektiivseid meeleolusid ja nende kõikumisi,“ tõdeb Indrek Ojam.     
     Piia Ruber

    Kirjandus, keha ja modernism

    Indrek Ojam: „Stseeni ja afekti poeetika juhib meie tähelepanu hoopis teistele asjadele, kui me senini harjunud oleme olnud kirjandusest mõtlemisel.“

    Pille-Riin Larm
    7 minutit
  • ,

    Ajad muutuvad ja kirjandus koos nendega. Aga auhinnad?

    Kui eelarvamuslikud on eesti kirjandusauhinnad? Näide 14. märtsist.
    Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus).
    Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori vahel). Mõne nädala eest tegi Aalmann koos Kai Kasega ajalugu ka Tuglase novelliauhinna saajana. Tore!
    Vastupidise pöördega said Tallinnas hakkama Eesti Kultuurkapitali…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
Sirp