-
Sel sügisel, mil tähistatakse „Kalevipoja” esmailmumise (1857–1861) 150. aastapäeva ja ingliskeelse uustõlke avaldamist, on sobiv meenutada ümbrust, milles eepos algusest peale tõlkelisena ilmus. Ma ei pea silmas kitsalt selle kakskeelset esmatrükki Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes, vaid ka kultuurilist konteksti: kohalikku eesti-baltisaksa ja laiemat Euroopa ruumi. Romantismiideed andsid tõuke sarnasteks protsessideks üle Euroopa: rahvaluule kogumiseks, pseudofolkloori kirjutamiseks, rahvuslike liikumiste aktiveerumiseks. On paradoksaalne, et ehkki tegeleti millegi väga kohalikuga, oli tegemist üldise rahvusvahelise…
-
Siim Pauklin, Aheldatud Jõgeva. Haikud. Jumalikud Ilmutused, 2011. 138 lk.
Siim Pauklinist (edaspidi: Siim), haikukogu „Aheldatud Jõgeva” autorist, hakkab praeguseks saama müütiline isik, keda keegi kunagi näinud ei ole ja kelle teost möödunud nädalani kuskilt lugeda ei saanud. Saadaval oli ainult tema magistritöö „Tuumorsupressor ARF ja ATM/ATR kinaaside komplementaarne roll apoptoosi indutseerumises vastusena onkogeensele stressile” Tartu ülikooli raamatukogus ning need käest kätte rändava luulekogu valitud eksemplarid, mida sai omandada esitlusel. Ehkki keegi…
-
Kalevipoeg 2.0. Eesti rahva moodne eepos. Kristian Kirsfeldt Fr. R. Kreutzwaldi ainetel. Eesti Ajalehed, Tallinn 2010. 476 lk
Soovituseks
Okei, davai, Vanemuine!
Moodne eepos mõlgub meeles.
Tänapäeva tegemistest
tahan teksti tekitada.
Mineviku mälestused
praegusaega paika passin,
moodsamini läbi mängin,
stiili sutsukese sätin.
Sel aastal möödub 150 aastat F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja” eesti-saksakeelse akadeemilise esmatrüki (1857–1861) viimase vihu ilmumisest. Eestikeelne rahvaväljaanne ilmus aasta hiljem (1862). Seejärel on „Kalevipoega” korduvalt nii heaks kiidetud kui kritiseeritud, eepost on nii parandada püütud kui sellele …
-
Siegfried von Vegesacki „Balti tragöödia”, mis ilmus esmakordselt eesti keeles alles nüüd, spetsiaalselt “Eesti mõtte” sarjas tõlgituna, on mitmekihiline teos, mida saab avada paljude märksõnade kaudu ja mida tuleks ükskõik mis teemat valides lugeda mitu korda. Kui „Balti tragöödiat” igasuguse eelhäälestuseta lugema hakkasin, bussis kuskil Rakvere ja Tartu vahel, tekkis esmalt paratamatult rida paralleele Tuglase „Väikese Illimariga”. Eks ole kõik lapsepõlved mõnes mõttes sarnased, aga siin on paar ühenduskohta, millele…
