-
Alar Madissoni näitus ”Pooltund kirjanikuga” Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 7. V.
Hiljuti täitus 85 aastat Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnist. Arhiivi põhiülesanne on kultuurilooliselt oluliste käsikirjade, aga ka fotode jm kogumine ja säilitamine. Fotokogu täiendamiseks on kirjandusmuuseumi fotograaf Alar Madisson järjepidevalt 2001. aastast kirjanikke pildistamas käinud.
-
17. aprillil suri ladinaameerika kirjanduse suurkuju Gabriel García Márquez (1927–2014). Kirjaniku mahukast pärandist on tuntuimad romaanid „Sada aastat üksildust” (1967), „Patriarhi sügis” (1975), „Armastus koolera ajal” (1985) jt, ta on kirjutanud ka novelle, mälestusi jm. Márqueze teoseid on arvukalt tõlgitud ka eesti keelde. Oma teoste eest on Márquez pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sh 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema teoseid on korduvalt teatris lavastatud ja ekraniseeritud.
-
-
Vestlus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriiga.
14. märtsil anti välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2013. aastal ilmunud teoste eest. Preemiate jaotamise tänavustest põhimõtetest, aga ka möödunud kirjandusaastast ja muust räägivad põhižürii liikmed Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Indrek Koff ja Triinu Seppam. Žüriisse kuulus ka Urmas Vadi.
-
-
Kirjanduse digiteerimise teemal vestlevad Marin Laak ja Marju Mikkel Eesti Kirjandusmuuseumist. Laak on IUT uurimisteema juht, digitaalse kirjandusajaloo vedurite „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–25” ja „Kreutzwaldi sajand” idee autor ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2013. aasta nominendi, raamatu „The Digital Turn: User’s Practices and Cultural Transformations” („Digitaalne pööre: kasutajapraktikad ja kultuurilised muutused”) üks koostajatest. Mikkel on digitaalarhiivinduse spetsialist, kes digiteerib vanu säilikuid ning hoiab toimimas andmebaase ja kirjanduslikke veebikeskkondi.
-
Mis on mullu loodud digitaalse kultuuripärandi nõukogu ja millega see tegeleb?
-
2. märtsil, Friedebert Tuglase 128. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses välja tänavused Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Õnne Kepp, Ülo Mattheus, Triinu Pakk, Jürgen Rooste ja Anti Saar otsustas anda 2013. aasta novelliloomingu eest auhinnad Maarja Kangrole (novell „Atropose Opel Meriva” ajakirjas Vikerkaar nr 4-5) ja Madis Kõivule (novell „Vikat” kogus „Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned” – Loomingu Raamatukogu nr 1–3). Auhind antakse 1971. aastast välja…
-
10. – 16. veebruarini toimus Soomes Tuglase Seltsi eestvedamisel eesti kirjanduse nädal ja seoses sellega toimus üle Soome arvukalt kirjandusõhtuid. Lugejatega kohtusid kirjanikud Indrek Hargla, Eeva Park, Lia Virkus ja Piret Raud ning tõlkija Juhani Salokannel. Ajakirjas Helmi tutvustasid praegust eesti kirjandust Jan Kaus, Kätlin Kaldmaa ja Mart Velsker, samuti avaldati seal kirjandusnädalal esinenud autorite loomingu tõlkeid. Muljeid kirjandusnädalalt vahendab eesti-soome luulekogu „8+8” koostaja Eeva Park.
-
