-
„Mees, kes teadis ussisõnu” tõlkes ei ole tõlgitud ainult sõnu, vaid kultuuri.
Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” tähelend jätkub. Jean-Pierre Minaudier’ tõlgitud prantsuskeelne romaan „L’Homme qui parlait la langue des serpents” (2013), mis ilmus pärast paljusid äraütlemisi väikekirjastuses Attila, on osutunud menukaks nii prantsuse lugejate kui kriitikute seas. Selle tiraaž on seni 15 000 eksemplari. Neil päevil antakse Andrus Kivirähale üle mainekas fantaasiakirjanduse auhind Le Grand Prix de l’Imaginaire…
-
-
30. aprillil möödus Juhan Liivi sünnist 150 aastat. Juba 36. korda anti kirjaniku sünnipäeval välja luuleauhind, mille tänavu pälvis Lauri Sommer kesktalve ja keskea Andromeedast rääkiva luuletuse „Väikeste sammudega . . . .” eest ajakirjas Looming (nr 8, 2013). Looming omakorda tunnustas hiljuti Sommerit aastaauhinnaga artikli „Lättemäe allikail” eest. Õnne kirjanikule!
-
Alar Madissoni näitus ”Pooltund kirjanikuga” Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 7. V.
Hiljuti täitus 85 aastat Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnist. Arhiivi põhiülesanne on kultuurilooliselt oluliste käsikirjade, aga ka fotode jm kogumine ja säilitamine. Fotokogu täiendamiseks on kirjandusmuuseumi fotograaf Alar Madisson järjepidevalt 2001. aastast kirjanikke pildistamas käinud.
-
17. aprillil suri ladinaameerika kirjanduse suurkuju Gabriel García Márquez (1927–2014). Kirjaniku mahukast pärandist on tuntuimad romaanid „Sada aastat üksildust” (1967), „Patriarhi sügis” (1975), „Armastus koolera ajal” (1985) jt, ta on kirjutanud ka novelle, mälestusi jm. Márqueze teoseid on arvukalt tõlgitud ka eesti keelde. Oma teoste eest on Márquez pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sh 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema teoseid on korduvalt teatris lavastatud ja ekraniseeritud.
-
-
Vestlus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriiga.
14. märtsil anti välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2013. aastal ilmunud teoste eest. Preemiate jaotamise tänavustest põhimõtetest, aga ka möödunud kirjandusaastast ja muust räägivad põhižürii liikmed Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Indrek Koff ja Triinu Seppam. Žüriisse kuulus ka Urmas Vadi.
-
-
Kirjanduse digiteerimise teemal vestlevad Marin Laak ja Marju Mikkel Eesti Kirjandusmuuseumist. Laak on IUT uurimisteema juht, digitaalse kirjandusajaloo vedurite „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–25” ja „Kreutzwaldi sajand” idee autor ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2013. aasta nominendi, raamatu „The Digital Turn: User’s Practices and Cultural Transformations” („Digitaalne pööre: kasutajapraktikad ja kultuurilised muutused”) üks koostajatest. Mikkel on digitaalarhiivinduse spetsialist, kes digiteerib vanu säilikuid ning hoiab toimimas andmebaase ja kirjanduslikke veebikeskkondi.
-
Mis on mullu loodud digitaalse kultuuripärandi nõukogu ja millega see tegeleb?
