-
Kirjanduse digiteerimise teemal vestlevad Marin Laak ja Marju Mikkel Eesti Kirjandusmuuseumist. Laak on IUT uurimisteema juht, digitaalse kirjandusajaloo vedurite „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–25” ja „Kreutzwaldi sajand” idee autor ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2013. aasta nominendi, raamatu „The Digital Turn: User’s Practices and Cultural Transformations” („Digitaalne pööre: kasutajapraktikad ja kultuurilised muutused”) üks koostajatest. Mikkel on digitaalarhiivinduse spetsialist, kes digiteerib vanu säilikuid ning hoiab toimimas andmebaase ja kirjanduslikke veebikeskkondi.
-
Mis on mullu loodud digitaalse kultuuripärandi nõukogu ja millega see tegeleb?
-
2. märtsil, Friedebert Tuglase 128. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses välja tänavused Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii koosseisus Õnne Kepp, Ülo Mattheus, Triinu Pakk, Jürgen Rooste ja Anti Saar otsustas anda 2013. aasta novelliloomingu eest auhinnad Maarja Kangrole (novell „Atropose Opel Meriva” ajakirjas Vikerkaar nr 4-5) ja Madis Kõivule (novell „Vikat” kogus „Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned” – Loomingu Raamatukogu nr 1–3). Auhind antakse 1971. aastast välja…
-
10. – 16. veebruarini toimus Soomes Tuglase Seltsi eestvedamisel eesti kirjanduse nädal ja seoses sellega toimus üle Soome arvukalt kirjandusõhtuid. Lugejatega kohtusid kirjanikud Indrek Hargla, Eeva Park, Lia Virkus ja Piret Raud ning tõlkija Juhani Salokannel. Ajakirjas Helmi tutvustasid praegust eesti kirjandust Jan Kaus, Kätlin Kaldmaa ja Mart Velsker, samuti avaldati seal kirjandusnädalal esinenud autorite loomingu tõlkeid. Muljeid kirjandusnädalalt vahendab eesti-soome luulekogu „8+8” koostaja Eeva Park.
-
-
[Lydia Koidula], Emmajöe Öpik. I. Faksiimiletrükk. Pärnu Muuseum, 2013. 64 lk.
-
Möödunud jõulude eel ilmus suurema kärata kaks üsna erilist lasteraamatut. Peale ilmumisaja ei seo neid pealtnäha miski: üks on tüdrukust, teine põhiliselt poistest; üks lühike ja lüüriline, teine pikk ja asise sõnaga; üks sisekaemuslik, teise fookuses pigem välised seiklused. Võib-olla ei olekski eriti põhjendatud teoste ühes vaatlemine, kui mitte seda, mis neid ühendab, ei oleks samuti palju.
Kätlin Kaldmaa, Lugu Keegi Eikellegitütre isast. Illustreerinud Marge Nelk, korrektor Kaidi Roots, kujundanud Mai…
-
Käbi Laretei, Kuhu kadus kõik see armastus? Ingmari kirjad Käbile. Päevik. Taskukalender. Tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. SE & JS, 2008. 216 lk. Käbi Laretei, Ludus tonalis. Kirg. Tõlkinud Anu Saluäär, toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. SE & JS, 2010. 216 lk.
Käbi Laretei, Peotäis mulda, lapike maad. Tõlkinud Anu Saluäär, isikuregistri teinud Jaan Isotamm. Kujundanud Marko Russiver, kaanejoonistus Karmo Ruusmaa. Lisa: Heinrich Laretei, Rootsi ei…
-
Sel sügisel, mil tähistatakse „Kalevipoja” esmailmumise (1857–1861) 150. aastapäeva ja ingliskeelse uustõlke avaldamist, on sobiv meenutada ümbrust, milles eepos algusest peale tõlkelisena ilmus. Ma ei pea silmas kitsalt selle kakskeelset esmatrükki Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes, vaid ka kultuurilist konteksti: kohalikku eesti-baltisaksa ja laiemat Euroopa ruumi. Romantismiideed andsid tõuke sarnasteks protsessideks üle Euroopa: rahvaluule kogumiseks, pseudofolkloori kirjutamiseks, rahvuslike liikumiste aktiveerumiseks. On paradoksaalne, et ehkki tegeleti millegi väga kohalikuga, oli tegemist üldise rahvusvahelise…
-
Siim Pauklin, Aheldatud Jõgeva. Haikud. Jumalikud Ilmutused, 2011. 138 lk.
Siim Pauklinist (edaspidi: Siim), haikukogu „Aheldatud Jõgeva” autorist, hakkab praeguseks saama müütiline isik, keda keegi kunagi näinud ei ole ja kelle teost möödunud nädalani kuskilt lugeda ei saanud. Saadaval oli ainult tema magistritöö „Tuumorsupressor ARF ja ATM/ATR kinaaside komplementaarne roll apoptoosi indutseerumises vastusena onkogeensele stressile” Tartu ülikooli raamatukogus ning need käest kätte rändava luulekogu valitud eksemplarid, mida sai omandada esitlusel. Ehkki keegi…
