-
Aktiivne kirjandushooaeg kahe suure festivali ja Eesti Kirjanike Liidu ürituste sarjaga on küll äsja lõppenud, kuid sündmusi jagub siiski terveks suveks. Ridamisi tuleb suvekoole, -päevi jm. Kindlasti tasub külastada kirjanike muuseume. Näiteks Alatskivi vallas korraldab MTÜ Tartu NAK 9. kuni 11. juulini uue püsinäitusega Juhan Liivi muuseumis XV kirjandusseminari „Lätete pääl”, mille teema on tänavu „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus”. Praeguse kava kohaselt kõnelevad Contra, Jaan Malin, Jan Kaus, fs,…
-
Veebruari alguses nägi trükivalgust „0lematute raamatute antoloogia” – „fiktsionaalne antoloogia”, mis koosneb 16 autori olematute raamatute kokkuvõtetest, kommentaaridest või väljavõtetest eesti ja inglise keeles. Seejuures hoitakse neis, nagu kinnitatakse antoloogia eessõnas, oma teksti kui keelelise ja/või kirjanduslik-normatiivse konstruktsiooni suhtes distantsi. Kuna seesugune antoloogia on paradoks, võib pidada ilmselt ootuspäraseks, et see on toonud endaga kaasa viimaste aastate ühe ägedama kirjanduspoleemika – ja saanud seeläbi vägagi olevaks. Sirp vestles sel teemal…
-
„Mees, kes teadis ussisõnu” tõlkes ei ole tõlgitud ainult sõnu, vaid kultuuri.
Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” tähelend jätkub. Jean-Pierre Minaudier’ tõlgitud prantsuskeelne romaan „L’Homme qui parlait la langue des serpents” (2013), mis ilmus pärast paljusid äraütlemisi väikekirjastuses Attila, on osutunud menukaks nii prantsuse lugejate kui kriitikute seas. Selle tiraaž on seni 15 000 eksemplari. Neil päevil antakse Andrus Kivirähale üle mainekas fantaasiakirjanduse auhind Le Grand Prix de l’Imaginaire…
-
-
30. aprillil möödus Juhan Liivi sünnist 150 aastat. Juba 36. korda anti kirjaniku sünnipäeval välja luuleauhind, mille tänavu pälvis Lauri Sommer kesktalve ja keskea Andromeedast rääkiva luuletuse „Väikeste sammudega . . . .” eest ajakirjas Looming (nr 8, 2013). Looming omakorda tunnustas hiljuti Sommerit aastaauhinnaga artikli „Lättemäe allikail” eest. Õnne kirjanikule!
-
Alar Madissoni näitus ”Pooltund kirjanikuga” Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 7. V.
Hiljuti täitus 85 aastat Eesti Kultuuriloolise Arhiivi sünnist. Arhiivi põhiülesanne on kultuurilooliselt oluliste käsikirjade, aga ka fotode jm kogumine ja säilitamine. Fotokogu täiendamiseks on kirjandusmuuseumi fotograaf Alar Madisson järjepidevalt 2001. aastast kirjanikke pildistamas käinud.
-
17. aprillil suri ladinaameerika kirjanduse suurkuju Gabriel García Márquez (1927–2014). Kirjaniku mahukast pärandist on tuntuimad romaanid „Sada aastat üksildust” (1967), „Patriarhi sügis” (1975), „Armastus koolera ajal” (1985) jt, ta on kirjutanud ka novelle, mälestusi jm. Márqueze teoseid on arvukalt tõlgitud ka eesti keelde. Oma teoste eest on Márquez pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sh 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema teoseid on korduvalt teatris lavastatud ja ekraniseeritud.
-
-
Vestlus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriiga.
14. märtsil anti välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2013. aastal ilmunud teoste eest. Preemiate jaotamise tänavustest põhimõtetest, aga ka möödunud kirjandusaastast ja muust räägivad põhižürii liikmed Igor Kotjuh (esimees), Veronika Kivisilla, Indrek Koff ja Triinu Seppam. Žüriisse kuulus ka Urmas Vadi.
-
