-
Möödunud nädalal määras Balti Assamblee auhindade žürii autobiograafiliste sugemetega romaani „Ära jäta mind rahule. A love story” (2012) eest Peeter Sauterile kirjanduspreemia.
Eesti kriitikaski tunnustust pälvinud „Ära jäta mind rahule . . . .” käsitleb kütkestavalt ja veenvalt minategelase kohanemist eluga pärast abielulahutust. Auhinna saamist selgitavast pressiteatest aimub aga, et silmas peeti kirjaniku loomingu kvaliteete laiemalt: „Sauteri tekstid haaravad lugejat oma inimliku, paatosevaba hoiakuga. Kirjanik esitab meisterlikult ja suure psühholoogilise sügavusega nii dialoogi kui…
-
Vahel juhtub, et mõni väärt raamat jääb hoopis märkamata. Malle Salupere teosega „Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel”, ei ole küll nii läinud selle ilmumine on pälvinud artikli Tartu Postimehes (29. XI 2012), asjaliku arvustuse Keeles ja Kirjanduses (2013 nr 10) ja mitte nii asjaliku Eesti Ekspressis (13. I 2013). Õigupoolest on kolm kirjutist ühe raamatu kohta Eestis suur asi, aga kindlasti väärib see teos tähelepanu enamgi. See siin ei ole arvustus.…
-
3. septembril peeti Kadriorus Eduard Vilde muuseumis kirjanduse sügislaata ning vesteldi ajaloo ja kirjanduse teemal. Salong jäi publikule kitsaks, nii et paljud kuulasid ukse taga. Millest räägiti?
Ajaloo torked
Esimeses vestlusringis „Ajaloo torked” osalesid kirjanikud Eeva Park ja Imbi Paju. Suures osas käsitlesid nad omaenda kogemusi mitmetes riikides ja režiimides, korduvalt kõrvutati Eestit, Soomet, Saksa- ja Venemaad.
Paju võrdles ajaloo kirjutamist psühhoteraapiaga. Ta leidis, et palju oleneb rahva intellektuaalsusest ja kultuuriteadvusest, et ei…
-
Saksamaalt pärineb üks tänuväärne ettevõtmine, portaal Lyrikline, mis, nagu selle tutvustuses öeldakse, loob luule abil sildu keelte ja kultuuride vahele. Selle eestvedaja on 1999. aastast saadik kirjanduskeskus Literaturwerkstatt Berlin koostöövõrgustikuga 40 riigis. Eestis on Lyrikline’i partner Eesti Kirjanduse Teabekeskus (EKT).
Luuleportaalis Lyrikline on üles laaditud hulk nüüdisautorite luuletusi originaalkeeles, lisatud on tõlkeid ja mitte ainult suurkeeltesse, vaid paljudel juhtudel ka väiksematesse või eksootilisematesse, näiteks läti või islandi keelde. Portaali alapealkiri „Kuula…
-
Eile esitleti Ungari instituudis e-ülevaateteost „Ungari kirjandus mitteungarlasele”. Tegemist on esimese pikema eestikeelse ungari kirjanduse ülevaatega. Lähemalt kõneleb teosest selle autor, ungari keele tõlkija ja Tallinna ülikooli soome-ugri keelte lektor Ivar Sinimets.
Mida sisaldab ja kellele on mõeldud „Ungari kirjandus mitteungarlasele”?
Eesti keeles on viimase saja aasta jooksul ilmunud suhteliselt palju tõlkeid ungari keelest, kuid kirjandusloolisi käsitlusi ungari kirjanduse kohta üsna tagasihoidlikult. Ka kannavad need ilmunud materjalid oma aja märki ja on…
-
Festival „Luulesõit” Lätis, Eestis, Soomes ja Norras on tänavu hariduse teemal.
Sügisel leiab taas aset rahvusvaheline luulefestival „Luulesõit”,1 mille üks sündmus on plaanis juba järgmisel nädalal. Festivalist, aga ka läti ja soome kirjandusest ning tõlkimisest räägivad Guntars Godiņš ja Jenni Kallionsivu.
-
-
-
Just enne seenekorjehooaja algust esitles kirjastus ;paranoia kogumikku „Seeneriik on lähedal”, kus 29 autori tekste ja pilte seentest. Eks temaatilisi kogumikke on ikka tehtud (armastusest, aastaaegadest, alkoholist jne), et see aga ühele taimele pühendatakse, on haruldane. Tegemist on sotsiaalkampaania „Märka seent” kirgliku avaldusega, mis kutsub seni tundmatuid (seega olematuid) seeni avastama ja „adopteerima”. Kogumik sündinud nn välkkirjastamise meetodil – ideest raamatuni kulus kaks nädalat. Lähemalt räägib teose vastutav produtsent.
Kuidas sündis…
-
Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Koostanud, tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu ja Vahur Aabrams. Kujundanud Agnes Ratas. Seto Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum, 2013. 264 lk.
Seto naisi elolaulu’. Koostanud ja toimetanud Andreas Kalkun ja Vahur Aabrams. Kujundanud Agnes Ratas. Seto Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum, 2014. 310 lk.
Seto luulõ antoloogia. Koostanud Kauksi Ülle, toimetanud Silvi Palm. Kujundanud Agnes Ratas. Seto Instituut, 2014. 200 lk.
