Friedebert Tuglase novelliauhinna pälvisid Mart Kivastik ja Mait Vaik.
2. märtsil anti üle Friedebert Tuglase novelliauhinnad 2014. aasta loomingu eest. Žürii koosseisus Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla (esimees), Kaupo Meiel ja Jaanus Vaiksoo määras need Mart Kivastikule novelli „Õnn tuleb magades“ (Vikerkaar nr 12) ja Mait Vaigule novelli „Puhtus“ eest (kogumikus „Tööpäeva lõpp“). Nominentide seas olid ka Jan Kausi „Paljajalu“ ja Tiina Laanemi „Estonian Hikikomori“ (mõlemad Looming nr…
Raske on mitte nõustuda Andrei Hvostovi arvamusega, et kirjanikust on saanud sümbol1 – seda nii kodakondsuse andmise kui ka auhindamise kontekstis.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade tänavuste kandidaatide seas ei ole paljudele üllatuslikult Andrei Ivanovi teost „Bizarre“. Põhižürii liige Heili Sibrits kirjutab, et teose nomineerimise üle küll arutleti pikalt, kuid otsustati, et selleks ei sobi teosed, mis pole ilmunud esmatrükis eesti keeles. „Bizarre“ ilmus nimelt juba 2012. aastal venekeelses ajakirjas Звезда, raamatuna…
Eesti kirjandus naudib praegu Soomes rambivalgust. Sel nädalal peetakse seal Eesti kirjanduse nädalat ja esitletakse ajakirja Helmi uut numbrit. 11. veebruaril tunnustas Soome krimikirjanduse selts Indrek Harglat. 10. veebruaril aga leidis Helsingis aset kolmas Soome-Eesti kirjandusvõrgustiku päev. Eestist sõitis kohale ligemale 20 literaati. Toimunust räägib kirjanik ja tõlkija Kätlin Kaldmaa.
Millest täpsemalt kohtumisel räägiti ja missuguste järeldusteni jõuti? Kas sündis ka eesti-soome kirjanduslikku koostööd tõhustavaid kokkuleppeid?
Kätlin Kaldmaa: Seekordsel kohtumisel räägiti…
Ajakirja Värske Rõhk meeskond on Tartus kirjanduse maja all Arhiivis käima lükanud „Värske õhtu“-nimelise sarja. Esimene „Värske õhtu“ leidis aset 20. jaanuaril ja selle teema oli „Noored kriitikast“. Ajakirja kriitikud ja esseistid Evelin Arust, Kadri Naanu ja Joosep Susi arutlesid kirjanduskriitika põhimõtete ja olemuse üle, vaatluse all olid ka nende endi kirjutised ajakirja viimases numbris. Publik oli rohkearvuline ja eriti korüfeed sekkusid õige meelsasti, nii et kohati tuliseks läinud vestluse…
Jaanuaris käis Udmurdimaal hõimlastele esinemas kolm eesti luuletajat: Triin Soomets, Jaan Malin ja Roomet Jakapi. See oli juba viies Muš Nadii eestvedamisel aset leidnud eesti kirjanike külaskäik. Varem on udmurte väisanud Maarja Kangro, Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste, Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Eva ja Indrek Koff, Jan Rahman ja Contra. Palusin tänavustel delegaatidel lähemalt rääkida, mis toimus, ning seejuures esile tuua kolm eredat mälestust või tähelepanekut.
Jaan Malin: Mullu käisid Udmurdimaal eesti…
Eesti kirjandusväljal on põnev aeg. Nagu alati. Praegu võib nentida, et kirjutatav jätkuvalt mitmekesistub ja igal aastal ilmub väärt teoseid, lugejate ilukirjanduse lugemise harjumus paraku aga kahaneb ja nad killustuvad. Heal raamatul on praegu vähem lugejaid kui paarikümne aasta eest ja see pälvib ka vähem arvustusi. Kriitika trükiväljaannetes avaldamise võimalused on viimase viie aasta jooksul järjepidevalt vähenenud.
Seni on veel säilinud kriitiline hulk nii raamatute kui arvustuste lugejaid. Selge, et kriitika…
Novembri lõpus tekitas laia pahameelt ja hämmingut Eesti Rahvusraamatukogu otsus sulgeda Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaal ja koondada nende kolm töötajat, et panna edaspidi rohkem rõhku digiteerimisele ja meelelahutusele. 9. detsembril teatasite, et koostöölepet Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonna ning Goethe instituudiga siiski uuendatakse ning kogud jäävad oma asukohta. Edasise koostöö üksikasjade, sh kogude komplekteerimise ja teeninduse üle pidi arutelu jätkuma jaanuaris.
Kas läbirääkimised on juba alanud ja kui ei,…
Seda, et eesti kirjandus, aga laiemalt kultuur ei ole keele- ja riigipiiridega kammitsetud monoliitne nähtus, vaid mitmekeelne, peaaegu piirideta ja tõlgendustiine risoomistik, tõestavad kas või hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud kirjandusalased doktoritööd. 2013. aastal kaitses Kairit Kaur saksakeelse doktoritöö luuletavatest naistest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal aastatel 1654–1800. 2014. aastal uuris Mart Velsker oma doktoritöös lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi. Enne eelmise aasta jõule kaitses aga Aija Sakova-Merivee saksakeelse doktoritöö „Väljakaevamine ja mäletamine.…
4. – 7. novembrini sõitsid kirjanikud taas mööda Eesti raamatukogusid. Tuur sai teise kümnendi alguse puhul Doris Karevalt ka tabava pealkirja – „Sõnaränd”.
Muljeid jagab ja edasisi plaane tutvustab Eesti Kirjanike Liidu projektijuht Veronika Kivisilla, kes oli üks tuuri esinejaid ning koos Maire Liivametsa ja Mart Siilmanniga ka korraldajaid.
Kuidas koostatakse raamatukogutuuri meeskonnad?
Veronika Kivisilla: Rühmi on moodustatud mitmeti. Näiteks on olnud igal meeskonnal üks juht, kes valib endale sobiliku meeskonna, aga sedasi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Vasakult: Triin Soomets, Jaan Malin ja Roomet Jakapi koos lahkete võõrustajatega külalistemaja Mumõ Dor köögis.2 × Muš Nadii
Meelis Friedenthali romaan „Mesilased“ pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Ilmselt tänu sellele on tõlkehuvi olnud suur: romaani tõlkimise leping inglise, itaalia, läti ja tšehhi keelde on juba olemas ning läbirääkimised käivad veel kolme keele osas.Alar Madisson
Veronika KivisillaAve Maria Mõistlik / Vikipeedia