Pille-Riin Larm
-
Loomingu toimetajad Indrek Mesikepp ja Maiga Varik.Toomas HaugNii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik
Keeletoimetajate olemasolu on eriti oluline lastekirjanduse, ajalehtede ja ajaviitekirjanduse puhul.
3 minutit -
Magistriõppe roll tuleks uuesti mõtestada
Liina Lukas: „Kunagi pole humanitaarne magistriõpe olnud nii põnev ja võimalusterohke kui praegu Tartus.“
Humanitaarteadustes mullitab. Ülikoolid üritavad kohaneda nn Bologna süsteemile (3+2 õppeaastat) ja tasuta kõrgharidusele ülemineku tagajärgedega. Potentsiaalsete tudengite arv väheneb. Mõne eriala spetsiifikat ei näi mõistvat haridus- ja teadusministeerium, mõnel erialal napib huvilisi.1 Möödunud nädalal esitletud Gunnar Oki ettekanne ilmus igal juhul äreval ajal.2
Olukorrast Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis ning sellest, mida on…7 minutit -
Mikita viis koju Jan Kaus
Imelik on kirjutada, et laupäeval Rupsil Liivi muuseumis jälle mingit üritust peeti, aga nii see on. Tuleb kirjutada, sest üritusel oli tuuma: valiti 2015. aasta parimat eesti kirjanikku.
Viieaastane traditsioon on nüüdseks kasvanud festivaliks. Tänavu kandis see alapealkirja „Paiga vaim ja ruumi poeetika“. Järgneb esinejate loetelu, mida lugeja ei peaks vahele jätma, vaid mille üle tuleb rõõmustada, sest eelmisel aastal pretendeeris aasta kirjaniku tiitlile ainult üks autor. Seekord astus üles koguni…3 minutit -
Märkamatu väärtuslik töö
Toimetajaauhinna kandidaate saab esitada 1. septembrini.
Eesti Kirjanike Liit asutas hiljuti Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna. On sümboolne ja kõnekas tõik, et selle kutsusid ellu kirjanikud ja tõlkijad, kes töötavad toimetajate ja keeletoimetajatega kõige tihedamalt koos ning oskavad hinnata nende panust hea teksti sünni juures. Lähemalt räägib toimetajaauhinna žürii liige Triinu Tamm.
Kuidas kujunes arusaam, et on vaja luua keeletoimetajaauhind?
Triinu Tamm: Eestis on olnud tugev ja pikaajaline tekstitoimetamise traditsioon, seda…2 minutit -
Peipsiveere loteriivõidud
Eelmises Sirbis kirjutas (:)kivisildnik maapiirkondade kultuurielust ning võrdles seda loteriiga. Kui pilet võidab ehk maal tehakse asiste (kultuuri)inimeste eestvedamisel midagi peale simmani, tema sõnul talupoegade ülestõusu ei tule: „Ega maal kultuuriviha ei ole.“
Seda, et see nii võib olla ja et kohalikud kirjanduslikud loteriivõidud paeluvad kaugemalt tulijaidki, tõestavad mitmel pool hea hooga tegutsevad suvised kirjanduslikud ettevõtmised. Tunnustada tuleb näiteks juba mitmendat aastat Pärnumaal Tahkuranna vallas Kosmonautika keskuses, pealtnäha kõige ebatõenäolisemas paigas…1 minut -
Alvydas ŠlepikasVladas BraziūnasHundilastest rääkiv romaan murdis Leedus vaikimise tammi
Alvydas Šlepikase sõnul vajavad leedu kirjanduses jätkuvat lahtimõtestamist ka holokaust ning Leedu ja Poola suhted.
7 minutit -
Muru inspireerib tõesti
Mõni seeme langeb viljakale pinnasele. Niisugune seeme oli 1978. aastal kirjandusmuuseumi toonase teadussekretäri Rein Veidemanni käima lükatud kirjanduse ja rahvaluule noorteadlaste kevadsessioon. Kirjandusteaduse suvekool, mida peeti 3. ja 4. juulil Alatskivi vallas Rupsil Juhan Liivi muuseumis, on selle 37 aasta taguse algatuse otsene jätk.
Vahepeal juhtus muidugi mõndagi. 1990. aastal koliti muuseumist järgmiste teadussekretäride Margus Kasterpalu ja Katrin Raidi eestvedamisel Nüpli järve kaldal asuvasse Lõhmuse tallu, kus asus kirjandusmuuseumi legendaarne suvekodu…3 minutit -
Kõige paremat nõu saab ikka iseendalt
Akadeemiline teadus- ja mäluasutus ei tohiks olla parteipoliitiliselt kallutatud.
Tallinna tehnikaülikooli tsirkusest kostuv lärm on teenimatult varjutanud ühe teise, samuti haridus- ja teadusministeeriumi tiiva alla kuuluva asutuse juhi hiljutise valimise. Sündmus kandis pealkirja „Riigi teadus- ja arendusasutuse Eesti Kirjandusmuuseumi teadusnõukogu kuulutab välja avaliku konkursi Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks alates 01.07.2015 tähtajaga viis aastat“.1
Siinkohal rõhutan, et minu tähelepanekud on rangelt subjektiivsed. Ehk tasub aga siiski mõne üle neist mõtiskleda.
Kõrvaltvaatajale…3 minutit -
Armin Kõomägi ja Märt LaurPiia RuberMaailma viimase mänedžeri mööndusteta triumf
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse peaauhinna võitis Armin Kõomäe „Lui Vutoon“.
2 minutit -
Marie Underi velmatud „Sonetid“
Hasso Krull: „Kui lepitakse mõttega, et klassika on igav, siis reedetakse klassika. Igaüks on oma klassika sepp ja oma Underi valaja.“
Täna õhtul esitletakse Marie Underi esmakordselt 1917. aastal ilmunud „Sonettide“ uusversiooni. Koostajad Hasso Krull ja Carolina Pihelgas kirjutavad teose eessõnas, et „Sonette“ ei tajuta enam pöörastena, pigem on need mahedad pildikesed vanaaegsest elulaadist. Taastamaks „Sonettide“ esialgset värskust, otsustati see uuesti kirjutada. 50 sonetti sai jagatud 50 luuletajale,…4 minutit
