$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Pille-Riin Larm
-
Natuke kära – ei millestki?
Andrei Ivanovi on võrreldud täiusliku tormiga.1 Mõeldud on seda, et Ivanov vabaneb kultuurist ja murrab traditsioone, aga metafoori võib tõlgendada ka teisiti. Viimasel ajal on nimelt nii, et igal varakevadel, kui määratakse Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu, räägitakse enim just Ivanovi teostest, just temaga seoses polemiseeritakse ikka ja jälle auhinnastatuutide piiride ahistavuse üle. Ivanov on tõepoolest nagu mõni võimas loodusnähtus, Eesti kirjandusmaastiku viies aastaaeg.
Seekord puhkes Ivanovi-nimeline üleujutus siis Eesti Päevalehes. Mari Peegel…4 minutit -
Friedebert Tuglase novelliauhinna 45. laureaadid
2. märtsil tähistati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses Friedebert Tuglase 130. sünniaastapäeva ja kuulutati 45. korda välja Tuglase novelliauhinna võitjad. Tähtpäeva puhul kõneles Janika Kronberg Tuglase ja Karl Ast Rumori, kelle sünnist möödus veebruaris samuti 130 aastat, sarnasustest ja erinevustest.
Novelliauhind antakse 1971. aastast välja igal aastal kahele autorile. Žürii koosseisus Kai Aareleid, Piret Bristol, Cornelius Hasselblatt, Karl-Martin Sinijärv ja Livia Viitol otsustas anda 2015. aastal avaldatud novelliloomingu eest auhinna Maimu Bergile novelli „Awakenings“ ja Jüri Kolgile novelli…2 minutit -
Varraku kübaratrikk
Eestis on praegu ligi 900 kirjastust või raamatuid välja andvat organisatsiooni.
Nüüd, mil Varrakul, ühel taas iseseisva Eesti vanematest ja suurematest kirjastustest, on täitunud 25 tegevusaastat, on paras aeg jutuks võtta kirjastamise üldpilt Eestis.
Varrak alustas umbes samal ajal ja samalt lähtepositsioonilt kui näiteks Kupar. Toda tuleks noorematele lugejatele ilmselt tutvustada: 1987. aastal üheksa eesti kirjaniku asutatud kirjastuskooperatiivi, mis vormistati 1992. aastal ümber aktsiaseltsiks, peetakse Eesti uue aja esimeseks erakirjastuseks.…2 minutit -
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive.Jüri J. DubovKultuur 2020 – Väliskirjastajaid huvitab eesti ajalooline proosa
Eesti Kirjanduse Teabekeskuse peamine mure on ilukirjanduse tõlkijate vähesus või puudumine paljude keelte puhul.
3 minutit -
Pealelend – Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja -kriitik
Asud 1. märtsil ajakirja Looming uue peatoimetaja ametisse. Mis on sinu kui peatoimetaja prioriteet järgmisel viiel aastal?
Esiteks peab Looming olema senisest nähtavam, pilkupüüdvam erinevates kanalites. Paberkandja peab millegi poolest jääma unikaalseks. See ei tähenda siiski odava tähelepanu püüdmist kaanetüdrukute või -poistega, lõhnaõlipudelikeste poetamist tellijate postkasti või lugejatele labaste skandaalide serveerimist.
Teiseks, Looming on eelkõige „parlamentaarne“ kirjandusajakiri ja seetõttu lasub tal kohustus hoida pilk peal kogu eesti kirjandusel ja kirjanduselul, pakkuda…1 minut -
ELA JA SÄRA – Kirjandus
Võtsin Mihkel Kunnuse mõtteid kirjutusspordist siiani pigem humoorika mõttemänguna (Sirp, 13. III 2015). Ei oleks arvanud, et hakkan tõsimeeli ise ka kirjandust ja sporti kõrvutama. Aga näe, loominguline stipendium „Ela ja sära“ annab põhjust.
Kirjanduse sihtkapitali ettepanekutele ei ole mul etteheiteid, sest „Ela ja sära“ on saanud tõepoolest meie kirjanduse tipud. Paar korda tekkis küll saajate nimekirja vaadates kiusatus norida, kas „Ela ja sära“ on sihtkapitali aastapreemia jätk, aga eks ole…2 minutit -
Klassikud ja klounid
Kirjarahvas ei peta lootusi, aasta oli happening’idega kindlustatud.
See siin ei ole kirjandusaasta ülevaade ega ilmunud teoste analüüs, seekord püüan tabada kirjanduselu sõlmpunkte.
Proosas oli kirjandusaasta eriti rikkalik, juhtus ja ilmus paljugi. Kõigepealt: kolm romaanivõistlust! Huvitav on see, et keegi ei oota võistluselt enam suurt romaani ega rõhuta kunstiväärtust, vaid räägitakse võimalikust väliskirjastuste huvist ja bestselleripotentsiaalist. Samm edasi kirjandusteose kaubastamise teel? Luules on tähelepanuväärne nähtus (:)kivisildniku lähenemine guru seisusele, sest…2 minutit -
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Johanna Ross Tartu Loodusmajas.Lauri KulpsooAus tuleb olla!
Johanna Ross: „Eesti kriitikas on akadeemilise arvustuse ja ajalehetutvustuse vahel liiga suur lõhe.“
8 minutit -
Kalevipoja reis maailma alguse suunas
Hiljuti ilmus Hispaanias kirjastuses Miraguano Ediciones „Kalevipoja“ esimene tõlge hispaania keelde „Kalevipoeg. Epopeya nacional estonia“. Seda ei saa küll veel nimetada lausa eesti rahvuseepose tõlkeks, sest õigupoolest ei ole hispaania keelde pandud F. R. Kreutzwaldi värsseepost „Kalevipoeg“, vaid William Forsell Kirby 1895. aastal avaldatud „Kalevipoja“ ingliskeelne lühendatud proosamugandus („The hero of Esthonia and other studies in the romantic literature of that country“).
Hispaania tõlke on teinud Mariano González Campo, keda Jüri Talvet on…1 minut -
Kellele on vaja metakreatiive?
Kirjaniku- ja kunstnikupalgast rääkijad on avaldanud imestust, et palgasaajate ring on laienenud „abi-, kõrval- ja metategevuste“ teostajatele, kelleks on tõlkijad, kuraatorid, kriitikud ja kunstiteadlased. Lisan siia nimekirja nüri järjekindlusega: kirjandusteadlased ka. Samuti on väitega, et nende isikute majandamisviis erineb kirjanike ja kunstnike tegevusalade spetsiifikast, antud mõista, et neile ei ole seda palka küll vaja. Jaa, kirjanike liidu esimeeski kinnitab, et „on üpriski tõenäoline, et vähemasti esimestel aastatel eelistab ekspertkomisjon algupäraseid…4 minutit
