Pille-Riin Larm
-
Pealelend – Triinu Tamm, Loomingu Raamatukogu peatoimetaja
Missugused Loomingu Raamatukogu teosed on viimastel aastatel iseäranis soojalt vastu võetud?
Loomingu Raamatukogul on viimastel aastatel hästi läinud: tellijate arv on püsinud 1000 ümber ja üksiknumbrite müük on tasapisi isegi kasvanud. Viimase järgi võib tõdeda, et eesti lugeja usaldab tuttava nimega klassikut, nii vanemat, nagu Heinrich von Kleist (tlk Mati Sirkel) ja Charles Baudelaire (tlk Kristjan Haljak), kui ka moodsamat, nagu Roberto Bolaño (tlk Ruth Sepp) ja Witold Gombrowicz (tlk Hendrik Lindepuu). Keeruliseks ei peetud ka…2 minutit -
Kartograafilisest elaanist traumakirjanduseni
Eesti kirjanduses on esile tõusnud ääremaad. Samal ajal nihkuvad lõunaeesti kirjanduses rõhud ning avanevad uued perspektiivid Bernard Kangro teostes.
Sel sügisel kaitsti Tartu ülikoolis lausa kaks eesti kirjanduse alast doktoritööd: Maarja Hollo „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus“ (2016) ja Brita Meltsi „Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilisuse lätted“ (2016). Kuigi palju aega ei ole möödunud ka neile eelnenud Mart Velskri „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimaluste“…11 minutit -
Üks roll
Mõista-mõista, kes see on: „Kummaline kuju, keda alatasa kihutab takka nälg, vastupandamatu rännukihk ja suguiha, kuid kes ühtlasi on kõige vanem olend ja mäletab asjade algust“?
Mm . . . . Lause esimesele poolele võiks anda paugupealt kümme vastust, aga teine pool diskvalifitseerib kõik need pakkumised. Vihjeid, palun.
Sellest isikust saab „kultuurikangelane, ta katsetab inimliku olemise erinevaid võimalusi, proovides järele ka ummikteed [—]. Ta võib teha inimeste elu hõlpsamaks ja täiuslikumaks, aga võib välja mõelda ka takistusi,…3 minutit -
Vanniskäimine keelatud!?
Selgunud on tänavused Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid.
Läheneb teise Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna väljakuulutamise päev. Žürii koosseisus Johanna Ross, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp, Kajar Pruul ja siinkirjutaja valis 2016. aasta kriitikaauhinna kandidaatideks järgmised arvustused:
Heli Allik, „Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm“ (HAPKOMAHi dokumentaalproosaraamat „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“, Vikerkaar 2016, nr 7-8),
Tiit Hennoste, „Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. „Marie Underi „Sonetid““, dekadentsiajastu loid luule“ („Marie Underi „Sonetid“.…2 minutit -
Pool sajandit kirjandusmerel
Arno Oja: „Luulekeel tuleb minu juurde, kujundid hõlma all. Trükki ma noid tekste siiski ei paku. “
Hiljuti esitles artiklikogumikku „Kajaloodi vari“ ajakirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning kirjandusloolane Arno Oja, kes oli lahkelt nõus kõnelema oma logiraamatust ja eesti kirjandusmerest.
Kogumikus „Kajaloodi vari“ näib varaseim kirjatöö olevat aastaülevaade „Uite ja seoseid eesti luules 1988“, mis ilmus Loomingus nr 3 1989. Luulest oled palju kirjutanud hiljemgi, samuti arvustanud proosat, esseistikat jm. Kuidas jõudsid kriitika…3 minutit -
PEN, vaba sõna ja sõnajulgus
Kätlin Kaldmaa: „Maailm on väga kõvasti muutunud ja praegu lihtsalt tuleb välja astuda niihästi sõnavabaduse eest kui ka laialdaselt levinud illegaalse jälitustegevuse vastu.“
29. septembril tuli teade, et kirjanik, tõlkija ja kriitik Kätlin Kaldmaa on valitud rahvusvahelise kirjanikke ja teisi loomeinimesi koondava PEN Internationali uueks välissekretäriks. PEN-klubi asutati Suurbritannias 1921. aastal ning selle Eesti sõsarorganisatsioon 1928. aastal, nõukogude võimu ajal tegutseti edasi paguluses. Eesti…5 minutit -
Urmas, Juhan ja Debora
Debora Vaarandi tegi läbi võimsa metamorfoosi: ligi 40 aasta jooksul kujunes kommunismiehitajast kohati vaat et piibellik luuletaja.
Tähistasin Debora Vaarandi suurt juubelit 1. oktoobril Jakob ja Juhan Liivi muuseumi vaikuses Rupsil. Koht oli kohane: Vaarandi oli 1965. aastal esimene Liivi luulepreemia laureaat. Ta sai selle auhinna aasta varem kirjutatud luuletuse „Eesti mullad“1 eest. Samal aastal kirjutas ta ka luuletuse „Igav liiv“2, aga Liivi preemiat ei anta motiivilaenu eest. „Eesti muldades“ tõdeb…5 minutit -
Auhind – Toimetajaauhinna pälvis Triin Kaalep
Euroopa keeltepäeval, 26. septembril kuulutati taas välja Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna võitja. Kandidaate oli seitse: Linda Targo, Maire Raadik, Katre Õim, Aili Künstler, Anu Saluäär, Triin Kaalep ja Kajar Pruul. Auhinna sai neist ajakirja Akadeemia keeletoimetaja Triin Kaalep.
Kaalep on Akadeemiat keeletoimetanud alates selle esimesest numbrist 1989. aastal. Lisaks on Kaalep toimetanud arvukalt teaduslikke, filosoofilisi ning ilukirjandusteoseid. Kaalepi esitasid toimetajaauhinna kandidaadiks Eesti Kirjanduse Selts ja ajakiri Akadeemia.
Uurisin laureaadilt tema tõekspidamiste kohta toimetajana. Triin Kaalep: „Olen liigutatud ja väga tänulik selle suure…1 minut -
Ungari-eesti tõlkeseminar on kandnud head vilja
Péter Rácz: „Jõuame tasapisi sinnamaale, et kõigilt olulisematelt ungari autoritelt saab eesti keeles midagi lugeda. Sellele annab juba midagi ehitada!“
Täna, 23. septembril peetakse Tartus ungari-eesti tõlkekonverentsi „Rännak ungari kirjandusse ja tagasi“. Selleks annab põhjuse Ungaris Balatonfüredis tegutseva Ungari tõlkemaja ungari-eesti ilukirjanduse tõlkimise seminari kümnes aastapäev.
Üks konverentsi esinejaid on luuletaja, tõlkija ja õppejõud Péter Rácz. Eesti kirjandushuviline tunneb teda „Prima vista“ festivalilt, mille külaline ta oli…4 minutit -
Elvas kantakse hoolt tõlkijate järelkasvu eest
Lea Tooming: „Algaja tõlkija tavalisi vigu aitab vältida emakeeleoskuse teadlik arendamine.“
Elva gümnaasiumis on juba neli aastat korraldatud igal talvel gümnasistide üleriigiline ilukirjandusliku tõlke võistlus. Võistluse eestvedaja emakeeleõpetaja Lea Tooming räägib, millega tegu.
Millest sündis mõte tõlkevõistlus algatada? Kas see, et võistlust peetakse Elvas ja veebruaris vabariigi aastapäeva eel, on juhuslik?
Lea Tooming: Minu arvates võiks Elva nimetada eesti kirjanduse pealinnaks, sest kirjainimesi on siin pidevalt liikunud ja liigub praegugi − koht…4 minutit
