Lauanurgal on üks raamatukuhjake, millele on esimese hooga raske ühist nimetajat leida. Poes neid raamatuid ei müüda, v.a üks. Neid saab tasuta. Kuna neis festivali-, kinke- ja maineraamatutes, antoloogiates, aga ka ajakirjades esitletakse eesti kirjandust, võib öelda, et tegu kirjanduslike visiitkaartidega.
Selle paki põhi on ingliskeelse ajakirja Estonian Literary Magazine numbrid (ELM, ilmub alates 1995. aastast kaks korda aastas1), millest viimased kolm on tulnud välja uue peatoimetaja Jan…
Noored tõlkehuvilised said Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ilukirjandusliku tõlke võistlusel ennast proovile panna, aga ka väikese väljaõppe.
Rõõm on tõdeda, et ilukirjanduse tõlkijate järelkasvu koolitamist ei ole jäetud juhuse ja kahe kõrgkooli hooleks, vaid seda tehakse aina laiemalt ja järjepidevamalt. Hiljuti oli Sirbiski juttu Elva gümnaasiumi iga-aastasest üleriigilisest gümnasistide ilukirjandusliku tõlke võistlusest.1 Samuti korraldab gümnaasiumiõpilastele ja tudengitele tõlkevõistlusi Eesti Goethe-Selts koostöös Weimari…
Kristiina Ehin: „Ilus on mõelda inimestele, kes tänapäeval ikka raamatuid ilmutavad ja loevad ja vaimustuvad. Eks need ole ka imelikud vastuvoolu ujujad ja ulmikud.“
Tõnis Tootsen: „Inimkeel on looduse keelepuus vaid tilluke oksaraag, kandku või õit, ja jube kahju, et neis niitpeentes jätketes särtsuvad sisutud sädemed võivad süüdata kogu puu …“
Kuidas teha nii, et ei jäädaks ilma lugejaist?
On olnud aegu, kui kirjanikud jõudsid õige sageli naljakülgedele, ja mitte autorite, vaid objektidena. Sageli ei olnud see nende enda süü, vaid seotud rahajagajate või auhindajate rabedate otsustega. Eduard Laugaste raamatust „Eesti kirjandus karikatuuris“ (1939) saab sellest kõigest lugeda, ka veebis, ja mõtiskleda, kas ja mil määral on nüüdseks muutunud kirjaniku renomee ja kirjandussündmuse uudisväärtus ning paika loksunud kirjanduse rahastamise skeem. Emakeelepäeva eel…
Kord soovitati Urmas Vadil olla kirjanikuna nagu vastik, salakaval politseinik, täis riukaid, kel oleks nahaalsust ja julgust oma tegelastega igasuguseid asju ette võtta, mitte neile ainult lilli kinkida.
Eesti kirjanduse väli uueneb jõudsalt. Paljud algatused ei olegi põrganud märkimisväärsetele takistustele – küllap ütleb see midagi rõõmustavat ühiskonna vaimse olukorra kohta. Näiteks: hästi on käima läinud kirjanikupalga projekt, äsja loodud Tallinna Kirjanduskeskus annab loodetavasti uue hoo Eduard Vilde ja Tammsaare muuseumile, enam on väärtustama hakatud toimetajaid, kriitikuid, mõttekirjandust.
Ka Tartu saamine UNESCO kirjanduslinnaks 2015. aastal oli sündmus, mille virgutavat mõju Tartu ja Eesti kirjanduselule saame lähiaastail kindlasti näha. Ma ei räägi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kristiina Ehini „Kohtumiste“ taga on argimütoloogilised hetked.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Viivi Luik: „Kui Eestis ringi sõita, võib viis kilomeetrit lahutada üht ajastut teisest.“Kärt Kukkur
Kaader Jean-Jacques Annaud’ filmist „Roosi nimi“ (1986), pildil Sean Connery peaosas.
Tõnis Tootsen palub jõuluvanalt rohkem psühhedeelset polüvalentsust.Jaan Tootsen
Kord soovitati Urmas Vadil olla kirjanikuna nagu vastik, salakaval politseinik, täis riukaid, kel oleks nahaalsust ja julgust oma tegelastega igasuguseid asju ette võtta, mitte neile ainult lilli kinkida.Lauri Kulpsoo
Märt VäljatagaPiia Ruber
