Olen mõelnud Maarja Vaino fraasidele „rahvuslik kultuuripoliitika“, mis vajavat muutusi, ja „rahvuskultuurilised vajadused“, mis olevat rahvusvahelistumise prioriteedi juures jäänud unarusse.1 Mulle ei ole päris selge, mida silmas peetakse, kuid oletan autori teiste kirjutiste põhjal, et mure taust on mõne aja eest suletud eesti kirjandusklassika toetusprogramm.
Muidugi vajab kodumaine kirjandus toetust ning väärib populariseerimist, olgu tegu klassika või uudisteostega. Kriitikastatistika põhjal võib praegu suuremale osale Eesti riiklikest kultuuriväljaannetest ette heita paraku…
Missugune paistab emakeelepäeval välja antud kirjandusauhindade laureaatide valik suuremate Eesti kirjandusauhindade taustal?
Tulbikimp ja klaasmuna! Ei ole võimalik, et te neid eile uudistes ei näinud. Oli ju emakeelepäev ja siis antakse välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad möödunud aasta säravaimate kirjandusteoste autoritele ja silmapaistvaimatele tõlkijatele.
Maarja Kangro on raamatus „Minu auhinnad“ tõdenud: „Kuigi maastik justkui auhindadest kihab ja neid peaks jätkuma paljudele, kipub tunnustamismaailmal, nagu paljudel teistelgi maailmadel, olema…
Kätlin Vainola, Lood julgetest Eesti tüdrukutest. Toimetanud Piret Põldver. Illustreerinud Gerda Märtens, kujundanud Ivi Piibeleht. Pegasus, 2018. 128 lk.
Elena Favilli ja Francesca Cavallo, Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele. Inglise keelest tõlkinud Pirjo Leek, toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Pemberley Pound ja Cori Johnson. Rahva Raamat, 2018. 212 lk.
Vahel ei jõua ära imestada, kui asjalikud on praeguste teismeliste kooliõpikud ja kui põnevaid kodutöid nüüd antakse. Mis aga puutub soostereotüüpidesse, ei ole haridussüsteem kuigivõrd uuenenud. Eestis leidub veel…
Leelo Tungal: „Küllap on mulle kõige südamelähedasem „Seltsimees lapse“ triloogia. Ühest küljest oli kirjutades hirmus mõelda, kui kohutavas ajas on oldud, ja teisest küljest tegi suurt rõõmu, et elame Eesti Vabariigis.“
Kirjanik Leelo Tungal on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Õnnesoovile vastab ta tagasihoidlikult, et see tuli talle väga suure üllatusena. Ei maksa siiski imestada – kui oled ikka kirjutanud sadakond raamatut ja sõnad…
Räägitakse, et Eesti telesaated on kehvaks läinud. Ebamugavat tõsiasja, et omasaadeteks napib raha, püütakse korvata juutuuberitelt-blogijatelt teenuste sisseostmisega. Võimalik, olen aeg-ajalt sunnitud niisuguseid saateid kõrvalt nägema ning need on olnud tõesti igavad. „Hensugusta show“ oli kaugel show’st, „Reporter“ just nõnda sisutühi, nagu Nublu seda kirjeldab, ning Tartus toimunud „Eesti laulu“ eelvoorud unised isegi tartlastele.
No hästi, „Eesti laulu“ teisest voorust jäin peaaegu ilma ega tohiks kommenteerida – läksin ära sünnipäevale. Kui…
Tõlkija Piret Saluri: „Paekivi on soome keeles liuskekivi, kuid ajalooliselt ja rahvakeeles ka Viron kivi. Ateneumi kunstimuuseumi trepid on tehtud Viru kivist.“
Heauskne lugeja, kes ei ole soovitaja eraeluliste ja töiste finessidega kursis, võtab auväärt soovitajat sõnast. Tema usaldust ei tohi kuritarvitada.
Oli aeg, mil eesti kirjanduselu määndas sõbramehekriitika. Ei ole see nähtus kadunud nüüdki, kuid enam ei saa kurta selle vohamise üle. Pigem on viimasel ajal jäänud häirivalt silma üks teine sellega sarnane nähtus – iseenda soovitamine. Seda kohtab vahel näiteks Postimehes aasta parimate raamatute nimekirjades või ERRi…
Kristjan Haljaku uus luulekogu „Verlaine’i revolver“ on juba neljas. Kui ühel autoril ilmub raamatuid nõnda ridamisi, tekib küsimus, kas ka tema on enesest teinud luulemasina.
Tundub, et Haljakuga see nii ei ole: tegutseb ta mitmel rindel ega ela vaid selleks, et oma elust luuletada ning vastupidi. Mõnevõrra masinlik on raamat siiski ja mitte ainult kaanepildil ilutseva agregaadi pärast. Luuletused on kujunenud lõika-kleebi-muunda-meetodil. Kogu koosneb seitsmest osast, igas üheksa luuletust ja kindel…
Kerti Tergem: „Nii nagu veini kohta võib öelda hea aasta, saab öelda ka Eesti kirjanduse ekspordi kohta, et Eesti Vabariigi juubeliaasta oli suisa suurepärane.“
Eesti kirjanduse tõlkimisest on olnud tänavu tavalisest rohkem juttu. Teame, et hästi on vastu võetud Viivi Luige, Paavo Matsini, Rein Raua ja Ilmar Taska, aga ka teiste autorite teoste värsked tõlked. Kevadel pälvis palju tähelepanu Londoni raamatumess, mille peakülalised olid Balti riigid. Aastast aitab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Martin Algus: „Annan endale aru, et elan suure osa oma elust omamoodi teispoolsuses.“Piia Ruber
Piret Saluri oma maakodus Hiiumaal.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum