Pille-Riin Larm
-
Oli tugev luuleaasta, aga see ei tähenda kehva proosa-aastat
Elisa-Johanna Liiv toob esile, et luules annab tooni poliitiline kommentaar praegu toimuvale, seevastu kui proosas paistab silma põlvkondade suhtlus.
9 minutit -
Novelliauhinna laureaadid Silvia Urgas ja fs.Kris MoorNovelliauhinna said Silvia Urgas ja fs
2. märtsil, Friedebert Tuglase 140. sünniaastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad. Žürii tunnistas auhinna väärilisteks järgmised teosed:
Silvia Urgas, „Eestimaa puit“ (Looming, nr 1)
fs, „Stefan“ (Vikerkaar, nr 9)
Žürii liige Piret Jaaks: „Silvia Urgase „Eestimaa puit“ kütkestab jõulise kujundiloomega, laiendab žanripiire ning pakub ühtaegu elutervelt humoorika ja vahedalt sotsiaalkriitilise läbilõike Eesti ühiskonnast.“ fsi „Stefani“ puhul, kus kujutatakse armastuse, nooruse ja subkultuuride näilikkust, toob Jaaks esile loo kaasahaaravuse, pingestatud õhustiku ja esteetilise…1 minut -
Luuletamine ongi hundiratas
Eeva Park: „Sõna ise, kui tal on mingitki kaalu, paneb su pea tööle, kas sa tahad või ei taha.“
4 minutit -
Kirjanik, tõlkija ja toimetaja Carolina Pihelgas.Gabriela JärvetKust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust?
Carolina Pihelgas: „Eesti kirjandus on hingav ja arenev, mitmekihiline ja rikkalik ökosüsteem.“
3 minutit -
Isabel Mari JezierskaLaura NestorSirbi laureaadid 2025
Isabel Mari Jezierska seisab õiglasema ühiskonna eest
3 minutit -
Tõlkeajalugu on tähtis kõigile kultuuriuurijatele ja -huvilistele, tõdeb Daniele Monticelli. „Ühelt poolt peegeldub tõlkeloos eri ajastutel toimunu: mida valitakse tõlkimiseks, kuidas tõlgitakse, kes tõlgib, kellele – see ütleb väga palju kultuuri konteksti kohta. Teiselt poolt tõlge mitte ainult ei kajasta, vaid ka kujundab kultuurimiljööd: oma keelt, oma kirjandust, üldse teatud aja kultuurilist, poliitilist ja sotsiaalset silmaringi ning tegutsemisruumi.“ Foto on tehtud Tallinnas Kadrioru lugemispaviljoni juures.Piia Ruber500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?
Daniele Monticelli: „Eesti raamatu ajalugu on algusest peale keele, kultuuri, religiooni, teaduse ja poliitika ajaloo põiming, tõlge aga lõim, mis teeb võimalikuks tekstide ja ideede liikumise.“
16 minutit -
Doris Kareva: „Mulle sai varakult selgeks, et vaimolenditega tuleb kõnelda aupaklikult. Aupaklikkus väljendub sõnastamise täpsuses, et mitte raisata nende aega. Aga vaimolendid on ju ka kõik inimesed …“Kaido VainomaaMustrid ja muundumised
Luule- ja palveraamatuga „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ pöördub Doris Kareva tagasi oma lapseea loitsude juurde.
7 minutit -
Saara Liis Jõerand 3. septembril Tallinna kirjanike majas, kus tähistati ajakirja Värske Rõhk 20. aastapäeva ning esitleti päevikute kogumikku „Sa peaksid rohkem lugema“.Kris MoorVärske Rõhu viies peatoimetaja annab ajakirjale veelgi hoogu juurde
Saara Liis Jõerand: „Tahaksin kindlustada, et üks loovate ideedega noor inimene näeks kirjandust põneva, võimalusrohke meediumina ning Värsket Rõhku platvormina, kus neid ideid ellu viia.“
3 minutit
