-
Ütlen kohe ära, et esimene „Kiskja” („Predator”, 1987) oli kõvasti parem. Võimalik, et „Kiskjad” („Predators”) pole isegi sellisel tasemel kui „Kiskja 2” („Predator 2”, 1990), milles peaosa mängis karismaatiline Danny Glover. Samas pole ta pooltki nii kehva kui „Tulnukas vs. Kiskja” („Alien vs. Predator”, 2004) ning selle veel totram järg. Kuigi jah, nii sandisti ikka annab filmi teha, „Tulnukas vs. Kiskja” on selles mõttes täiesti omaette saavutus, n-ö Hollywoodi totruste…
-
Vilde teatri „Kitarriõpetaja”, autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Jüri Kaldmaa, kunstnik Ene Luik-M udist, valguskujundaja Aare Vider. Mängivad Oleg Želudkov, Helve Nurk, Aire Pajur, Peeter Novoseltsev, Imbi Uibo, Ursula Noor ja Aare Vider. Esietendus 3. XII 2009 Vilde teatris.
Tõenäoliselt ei tea paljud inimesed, et Tartus on selline väike harrastusteater nagu Vilde teater. Hiljaaegu kolis see teater uude statsionaari, Staadioni tänava vanasse ja legendaarsesse vaimuhaiglasse, kus raviti juba Juhan Liivi…
-
Kuna Iraagi sõja temaatika puudutab Eestit üsna otseselt, siis võib loota, et „Roheline tsoon” kõnetab ka meie kinopublikut. Viis aastat tagasi, kui sõjategevus Iraagis oli juba mõnda aega kestnud ja kui üha kasvavas piinlikus vaikuses sai selgeks, et mingeid keemiarelvi Iraagis polegi, liikus rahva seas mürgine ütlus: „Loomulikult pole Iraagis mingeid keemiarelvi, ameeriklased nimelt pole neid sinna veel jõudnud viia”.
-
Kes aga oskab hinnata detektiivižanris aeglaselt ilmsiks tuleva tõe maagiat, sellele on see film peaaegu samasugune maiuspala kui „Preili Smilla lumetaju”.
Stieg Larssoni bestseller „Lohetätoveeringuga tüdruk” jätab esimesel paarikümnel leheküljel üsna igava mulje: kirjeldused, arutlused, spekulatsioonid . . . . no kaua võib ja keda see õigupoolest huvitab!? Mõne aja möödudes avastad ennast aga millegipärast endiselt raamatu tagant ning ühtäkki on selge, et tegu on vastupandamatult põneva ja kaasakiskuva looga. Umbes nagu 1960. aastate…
-
„Huntmees” on keskpärane, ühekordselt tarvitatav, efektne, alateadvust surkiv.
Kollifilmid meenutavad mulle millegipärast aina rohkem olümpiat või üldse tänapäeva sporti: kollid lähevad üha kiiremaks, osavamaks, leidlikumaks, tugevamaks. Muljet õudusest ja ohtlikkusest annab edasi keeruline liikumisjoonis, mille osad meenutavad eraldi vaadates kunstniku hoogsaid pintslilööke. Kollid rebivad, lõiguvad, rapivad, purevad, imevad, lutsutavad oma juhmivõitu inimohvreid, justkui järgides nähtamatu dirigendi taktikeppi. Maitsekad veremustrid seinal lasevad aimata vilunud kunstnikukätt, s.t vägivaldsus ja ohtlikkus assotsieeritakse, seostatakse siin…
-
Peategelase igapäevane töö toob esile sotsiaalse plaani: tööpuuduse, vallandamise, vaesuse, pangavõlad, korporatsioonide ahnuse, tarbimisideoloogia, kütusekriisi jne.
Mängufilm „Õhus” („Up in the Air”, USA 2009, 109 min), režissöör Jason Reitman, Jason Reitmani ja Sheldon Turneri stsenaarium Walter Kirni romaani ainetel. Osades George Clooney, Vera Farmiga, Anna Kendrick, Jason Bateman, Sam Elliott Melaine Lynskey jt. Linastub Tallinnas ja Tartus.
Ryan (George Clooney) teeb timukatööd. Kui mõni firma kavatseb oma töötajaid vallandada, kohalikud ülemused…
-
Timur Bekmambetov on eesti kinokülastajale tuntud eestkätt negatiivse assotsiatsiooni tõttu. Nimelt andis just Timur Bekmambetovi film „Öine vahtkond” (ja muidugi ka selle aluseks olnud raamat) inspiratsiooni pronksiööga seotud tegelastele nimede ja sümboolika valikul. Millest on väga kahju, sest ei film ega raamat olnud kuidagi ega milleski tegelikult süüdi. Tegemist oli andeka vene filmilavastaja haarava läbimurdefilmiga, milles esikohal võitlus hea ja kurja vahel, igihaljad küsimused saatuse, elu ja armastuse kohta. Soovitan…
-
„Pinge” ja „vaikus” on „Piinakambri” märksõnad ning nende vahenditega maalivad filmi autorid hämmastavalt dokumentaalse pildi.
Mängufilm „Piinakamber” („The Hurt Locker”, US A 2008, 131 min), režissöör Kathryn Bigelow, stsenarist Mark Boal. Osades Jeremy Renner, Anthony Mackie, Brian Gegaghty, Guy Pearce, Ralph Fiennes, David Morse jt.
Sa oled ameeriklane, sa oled pommirühma ekspert Iraagis. Sa lähened kivihunnikule, mille seest turritab väidetavalt välja kaks kahtlast juhtmejuppi. Su kaaslased on tõmbunud ohutusse kaugusse, sa…
-
Maailmalõpujärgseid meeleolusid rõhutava „9” alatoon ei luba seda lastefilmiks pidada.
Animamängufilm „9”, USA 2009, 79 min, režissöör Shane Acker, stsenaarium Pamela Pettler ja Shane Acker, muusika Danny Elfman, produtsendid Tim Burton ja Timur Bekmambetov. Hääled Elijah Wood, John C. Rejlly, Jennifer Connelly, Martin Landau jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinos.
„9” on animafilm, mille tegevus toimub postapokalüptilises lähitulevikus. Inimkond on hukkunud sõjas masinatega. Võidukad masinad ise on pärast sõda millegipärast…
-
„Harry Potter” kinolinal on ilus, särav, kaasakiskuv, hoogne, emotsionaalne meelelahutus, mille põhiauditoorium ei peagi ilmtingimata ületama 16 eluaasta piiri.
Harry Potteri filmisaaga kohta ei ole filmikunstilises plaanis palju öelda. Tegemist on esmajoones ikkagi ilukirjandusliku teose põhjal vändatud filmiga, kus filmikeel on rakendatud ennekõike edasi andma algset teksti, selle sisu, süžeed, tegelasi, alltekste, õhustikku jne. See on tüüpiline Hollywoodi film tüüpiliste Hollywoodi stampidega: ilus, särav, kaasakiskuv, hoogne, emotsionaalne meelelahutus, mille põhiauditoorium…
