Peeter Laurits
-
Fantoomplatvorm „Uni“, Peeter Lauritsa ja Andres Lõo näituselt „COMING SOON – Utoopiline eelmäng“Sünapside ja emaplaadi mükoriisa
Kuna taimedel on intellekt ja teadvus, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega.
9 minutit -
1968. aasta kevadel toimus Pariisis terve rida protestimarsse, kus tudengid avaldasid meelt konsumerismi, turumajanduse, Ameerika imperialismi ja de Gaulle’i režiimi poliitilise bürokraatia vastu. Samasisuline protestivaim valitseb Pariisis ka 50 aastat hiljem. Pildil 2018. aasta maidemonstratsioon. Jules Xénard.Wikimedia CommonsKuldsed kuuekümnendad
Odavam kui tekitada inimestes hirm võimude ees on ekspluateerida tema kaasasündinud muret tuleviku pärast. Noore pere laen seob inimese kehtiva korra külge kindlamini kui käerauad.
8 minutit -
Karinat (Mirtel Pohla) poob sundmõtteline igatsus millegi senikogematu järele ja ta laseb sellel agressiivsusena välja pursata.Kaader filmistSee ja teine
„Portugalis“ saab keskenduda ka nähtamatutele seostele, jälgida, kuidas tekivad hoopis uued tõsiasjad, kuidas kaadri taha kasvab täiesti uus maailm oma mängureeglite, esteetika ja eetikaga.
6 minutit -
Mall Nukke. Elu parnassil. Kollaaž, 1995. Vaala näitusel on „Elu parnassil“ tõstetud sakraalsesse kõrgusesse.VaalIidolite nilbe palagan
Mall Nukke antiikmütoloogiast laenatud pealkirjad ja teemad annavad mitmekihilisuse ja tõstavad ajastu frivoolsust käsitleva kunsti universaalsesse konteksti.
4 minutit -
Peeter Laurits. Kolmeks hargnev tee. 2017. Mets on imeliselt hea koht meele puhastamiseks ja tajumustrite avardamiseks.Metsakalmistu
Elame kompleksses maailmas. Kui me ei suuda suhelda risoomselt ja dünaamiliselt, partnerluses sootsiumi ja kõigi teiste eluvormidega, siis meil pikka pidu ei ole.
9 minutit -
Prateep Suthathongthai. Hiigelahv. Diapositiiv valguskastil, 2004.Tehisteadvusest ühisteadvusse
Ühisteadvuse teke on evolutsiooniline hüpe, võrreldav pigem keele tekkimise kui Gutenbergi trükipressiga.
11 minutit -
Lowry (Lauri Lagle) on üks kahest müstilisest Roukli-mehest, kes ilmuvad metsast varjupaigapalvega.Kaader filmistOtsi oksüümoroni
Mängufilm „Roukli“ (Eesti 2015, 99 min), režissöör-stsenarist Veiko Õunpuu, operaator Erik Põllumaa, helilooja Ülo Krigul. Osades Mirtel Pohla, Juhan Ulfsak, Peeter Raudsepp, Eva Klemets, Lauri Lagle, Meelis Rämmeld, Tambet Tuisk jt. Linastub kinodes Sõprus, Coca-Cola Plaza, Kosmos, Cinamon ja Ekraan.
„Roukli“ on kõvast, tulekivi moodi materjalist sõna, täiesti erosioonikindel. Nagu „meri“. Või „äike“. Või „vimb“. Või „must“. Kõik, mis nendest sõnadest maha kuluda sai, kulus maha juba jääajal. Hääldage seda sõna…5 minutit
