Peeter Laurits
-
Värvi rõkkamine on näituse kontseptsiooniga kooskõlas, barokses lossis käivitatud pillerkaar aitab vahetult tajuda botaanilise maailma ja barokk-kunsti pöörasust.Irina DanilovaParadiisiaia lõpp on lillemaali algus
Näitus soosib aeglast vaatamist, lausa taimses mõttes aeglast. Maalid on tohutult loomutruud, hüpnootiliselt üksikasjalikud justnagu maalitud entsüklopeediad, ometi lopsakalt stiliseeritud ja täis kultuurilisi vihjeid.
7 minutit -
Helen Unt: „Kui leht muudab värvi, siis mis muutub? Ümbruse toimel muutub koostis. Minu tegelasel samuti.“Piia RuberMuutumise kunstid
Helen Unt: „Animatsiooni võlu ongi selles, et see on nii abstraktne. Sõnastada saab väga erinevalt ja valesid versioone ei olegi.“
10 minutit -
Merike Estna saal on pühamu, loits, võimalus ületada kehalise ja hingelise vastandus, ülendada fantoomvalu rituaalseks ohverduseks ning kasvatada oma vaimule uusi jäsemeid. Ilma niisuguse ülendava kogemuseta oleks sellelt näituselt raske lahkuda.Stanislav StepaškoKuidas kõnelema hakata?
Kummaline, et kuigi enamik töid näitusel kõneleb inimlikest ja inimülestest võrgustikest, on teoste omavahelised seosed üsna nõrgad.
8 minutit -
Näituse ainsad fotod paigutuvad pimedasse ruudustikku üksikute helendavate pikslitena, kehatute kogumite fragmentidena.Stanislav StepaškoUjuda bio logose vetes
Kunstniku tööd otsekui liibuks oma kujuteldava modelli, järve, külge ning kasvaks temast läbi ja üle, embaks ja upuks sellesse.
4 minutit -
Eesti kunstnike näitus Läti kaasaegse kunsti keskuses Kim? otsib programmiliselt seda, mis on uus, kuid kunstnike tööde paigutamine eri ruumidesse killustab terviku.Peeter LauritsKosmilised kultuurikontaktid hakkavad tasapisi taastuma
Eike Eplik, Kristi Kongi ja Anna Mari Liivrand on kunstnikud, kes loovad uut esteetikat, sellist, mis on otsiv ja mänguline ning ei karda libastumist ega liialdusi.
4 minutit -
Kuraatorid Sirje Helme ja Kadi Polli on näituse väga intelligentselt kokku pannud nõnda, et kogu sellest kirevusest joonistuvad välja mitmed kergesti jälgitavad ja põnevad mõtteliinid.Stanislav StepaškoSürrealistlikud talgud Ladina-Ameerika kunstis
Kumu näitus on peadpööritava orbiidiga rännak, mis suurele osale Eesti kunstipublikust on tõenäoliselt esimene põhjalikum kokkupuude Ameerika lõunamandri kunstiga.
6 minutit -
Inimkesksusest eemaldumine. Brenda Purtsaki pealkirjata maal eelmise aasta näitusel „Sünnitus“ Arsi projektiruumis.Stanislav StepaškoHargnev sisikond kui uute omailmade astenduv pungumine
Posthumanismi praktiseerimine kunstis on paradoksaalne, sest kunstiruum juhtub olema spetsiifiliselt inimlik valdkond, inimjärgsesse paradigmasse mahutub see üksnes riivamisi.
6 minutit -
Rahvusvaheline konverentsisari „Biotoopia“ toob augustis kokku bioloogid, kunstnikud ja posthumanistlikud filosoofid, et üheskoos mõtelda toimivatest tulevikuväljavaadetest. „Biotoopiast“ saab lugeda ka lk 36 ja 37.Peeter LauritsKunsti roll ühiskonnas ja biosfääris
Kunst pole mitte ainult teistsugune kommunikatsioon, vaid annab ka võimaluse teisiti mõelda nendest kogemustest, millest otsesõnu rääkida ei saa.
7 minutit -
Albumil „Muunduja“ ei ole lõpetatud kompositsioone, sest stuudio ja lava on väga erinevad mängumaad ning kontsertidel sõidetakse mõningate lugude peal palju pikemalt. Maarja Nuut & Ruum 4. oktoobril Tartus uue albumi esitluskontserdil.Kristina HaanDigitaalne uusšamanism
Maarja Nuut: „Seisund, mille poole laval püüdlen, on tunne, et õõtsun kujutletavas võrgustikus kuskil vahealas, ja selleni pääseb vaid muusikat tehes või tantsides.“
13 minutit
