$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Peeter Helme
-
Süümemõnu – Seksikas ja elitaarne
See pidi olema millalgi 2008. aastal, mil astusin üle Eesti Ekspressi toimetuse Areeni toa läve, et võtta kirjandustoimetaja Kalev Keskülalt arvustamiseks mõned raamatud. Oli vist suvine aeg. On nagu meeles päike ja palavus – atmosfäär ja meeleolu, millega ei tahtnud kuidagi haakuda paks, läikivmustade kaantega teosetellis, mille Kalev mulle ulatas, pomisedes endamisi, et kiidetakse, võib vist päris hea olla.
Mis raamatud ta mulle veel kaasa andis, ei mäletagi, aga seda ühte…4 minutit -
Vana kõutsina Kassineemel
Vähemasti minu põlvkonna inimesed võivad soovi korral pidada Eugen Ruget oma kaasmaalaseks: nimelt on Ruge sündinud 1954. aastal ilusat soomeugriliselt kõlavat nime kandvas Sosva linnakeses Sverdlovski oblasti põhjaosas toonases NSV Liidus – vanal Mansimaal. Sosva jõe kaldal asuva samanimelise asula nime kõlaga ilu ka lõpeb, sest Ruge Siberis sündimise asjaolud on samad, miks paljude neil aastail sündinud eestlastegi sünnikohaks on suure kodumaa kauged paigad. Kaude on see asjaolu omakorda seotud ka Eugen Ruge…4 minutit -
Ei ole hoo ega hoobi vahet: Juan S. Guse vestleb María Cecilia Barbettaga, nende vahel istub üks ürituse korraldajaid professor Hans-Gerd Koch.Marko PantermöllerTagasi Greifswaldi
Euroopa noore kirjanduse konverentsil tekitas tänavu enim kirgi programmiväline pagulaskriisi teema.
3 minutit -
Jälle need soomerootslased!
Kjell Westö suurteost „Kus kõndisime kunagi“ lugenule võib „Terendus 38“ algus tunduda liigagi tuttav ja kordustest tulvil: jälle 30ndad aastad, jälle soomerootslased, jälle Soome kodusõja pained ning jälle klassi- ja keelevastuolud. Polegi nagu midagi uut, lihtsalt see kõik on lahendatud veidi kammerlikumalt. Nimelt on „Terendus 38“ tegevustiku keskpunktiks Claes Thune advokaadibüroo, kus juhuse tahtel äratatakse ellu mineviku deemonid.
Kuid muidugi pole kõik nii lihtne. Originaalis 2013. aastal ilmunud teos paigutub küll…3 minutit -
Minu Lapin
Üks mu sõbranna mängib aeg-ajalt lõbusas tujus olles mõttega kirjutada raamat „Minu Lapin“ ja avaldada see Petrone Prindi „Minu . . . .“ sarjas. Kiiduväärt mõte, kuid natuke tundub, et vanameister on selle triki mingis mõttes nüüd juba ise ära teinud. Muidugi ainult mingis mõttes, sest esiteks pole Leonhard Lapin inimene, kes ammenduks ühe raamatuga, ja teiseks on teise pilk ikkagi midagi muud.
Tegelikult ma ei uskunud kõnealuse raamatu valmimisse. Professor Lapinit aeg-ajalt linna…4 minutit -
Fakti ja fiktsiooni vahel
Kui mitte arvestada Rein Veidemanni käsikirja jäänud luulekogu „Lacrima” (koos Rein Sanderiga, 1970), on „Arkaadia öö” autori järjekorras kolmas ilukirjanduslik teos. See koosneb kuuest novellist, millest neli on varem ilmunud ajakirjas Looming. Seega ei paku teos justkui palju uut. Mida raamat pakub, on muidugi ilus poeetiline proosa, samuti leidub siin kolmest omavahel seotud tekstist moodustuv lühiromaan, mis ka kogu teosele veidi magusalt kõlava pealkirja on kinkinud. Samuti pakub see raamat…3 minutit -
Kirjutada surmale vastu
Boriss Jevsejevit võiks nimetada elavaks klassikuks. Võiks. Kui ta oleks vaid piisavalt tuntud – klassik peab ju tuntud olema! Ent vähemalt väljaspool Venemaad Jevsejev liiga tuntud küll pole. Tõsi, ta sai 2012. aastal kaks aastat varem ilmunud romaani „Jevsitgnei” eest Venemaa kultuuriauhinna ning teda on pärjatud teistegi Vene kirjanduspreemiatega. Samuti on Jevsejev olnud Vene Bookeri ja Ivan Bunini auhinna nominent ning on ka päris palju tõlkeid: peale värske eestinduse on…3 minutit -
Taibates sõnade võlu
Kaur Riismaa viimase luulekogu pealkiri näib viitavat Louis-Ferdinand Céline’i legendaarse suurromaani „Reis öö lõppu” pealkirjale. Céline’i teose alguses on enne põhiteksti pühenduslikud read: „Reisimine, see on kasulik asi, see paneb kujutlusvõime tööle. Kõik muu on ainult pettumused ja vaev. Meie reis on üleni väljamõeldud. Selles on tema jõud.”1
Céline’i romaanis on öö minajutustaja elu, mis kirjutatakse lahti 550 leheküljel. See kujutab endast ühtlasi Prantsusmaa mikroajalugu Esimese maailmasõja eel, ajal ja pärast…3 minutit -
Eesti kirjandus anno Domini MMXIV ehk Suur seletamatu
Kui Sirbi kirjandustoimetaja pöördus minu poole palvega kirjutada mõtteline järg mu 2007. aastal ilmunud artiklile „Katkestus kirjanduses”,1 olin esimese hooga üsna nõutu. Alustuseks polnud mul õrna aimugi, millest jutt käib, ning pidin oma ammuse loo meenutuseks läbi lugema. Pärast nentisin, et mul pole midagi lisada: jah, olen siiamaani nõus toona öelduga, et kultuur pole suvaline lapitekk, vaid tegu on evolutsiooniliselt arenenud orgaanilise nähtusega. Vahest ei väljendaks ma end nüüd, peaaegu…5 minutit -
Sugestiivne punkromaan
Gregor Elm, Karvane metseesel Illustreerinud Johan Elm. Jumalikud Ilmutused, 2013. 240 lk.4 minutit
