P. I. Filimonovi romaani lugedes saab eestlane aru, et ei ole veel üle saanud väljaviimata haisvate prügiämbrite, vene vanamuttide ja Altvanamehe igaöisest slaavi rokenrolli diskursusest.
Ungari kirjaniku Péter Esterházy mõte tundub maksimaalselt liikuv ja vaba nii sisuliselt kui ka žanriliselt, ta teeb kirjutades tõesti seda, mida tahab.
Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.
Jaan Unduski tekstide lugemine on õpetlik väga mitmes mõttes. Esimesena torkab silma teatud graviteetne tasakaalukus ehk põhimõte, et hea kirjandusteadlane avab kirjutajad ning kirjutatu võimalikult laia diapasooniga: religioossest või pühakirjaga seotud interpretatsioonist kuni moodsate mõtlejateni või siis isiklikest kohtumistest ja suhtumistest kuni ajaloolis-museaal-baroksete faktideni. Ütlen kohe, et paljutki, mida Undusk on teinud, võib pidada…
Kuidas peaks käituma inimene, kes tajub kõige allakäiku ja endagi osa selles?
Arvustus on kirjutatud monarhistlik-traditsionalistlikust vaatepunktist, mis võib moodsat lugejat häirida.
Mutt, Kott ja Evola
Lugedes ja kuulates Mihkel Muti hiljutisi ülesastumisi küll ühiskonna kasvava infantiilsuse või haritlase väärikuse teemadel, on olnud temaga üldjoontes raske mitte nõustuda. Võiks öelda, et Mutt on üks väheseid eesti intellektuaale, kes üritab keset vaimset ja poliitilist segaputru mingit suuremat pilti kokku panna…
Ei ole kahtlustki, et Mart Sandri valitud erootilis-gurmeeline lähenemine – ajaloosündmused ja kriminull litsilises kastmes – on intrigeeriv. Eks igaühel ole ilmselt prostitutsiooni kohta oma arvamus, ehk isegi kogemus. Pean kohe ütlema, et nii täiskasvanulik teema on minust kuidagi siiani elus võrksukalikult mööda õõtsunud. Olen järginud püha Augustinuse meetodit: võid küll jälgida linde taeva all lendamas, aga sa ei pea mitte laskma neil endale pähe pesa teha.
Olen küll kord sattunud teadmatusest elama…
Eesti Ülim Must Poetess Joanna Ellmann oli autorina küps juba esimeses kogus. Alustanud õudset teekonda kohtumisele iseendaga debüütkogus „Liivaterade lend“ (2008), on ta kaanesaatesõnas fikseerinud noore inimese kohta võrdlemisi ebahariliku ja kummalise autoripositsiooni: „Arvan, et kirjutamine peaks toimuma läbi vaatluste ja kirjelduste, hoidudes hinnangutest“. Mõelgem siinkohal igasugusele noorte poeetide kõvahäälsete ja naiivsete sotsiaalsete hinnangute klounaadile.
Noorusele omase positiivsusega üritab Ellmann tõepoolest alguses veel rõhuda väliskaemusele, kuid tema luuletusi lugedes on selge,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Sadeq Hedayat 1920. aastate lõpus Pariisis.Wikimedia Commons
1970. aastatel põhjustas Londonis suure ärevuse Highgate’i surnuaia vampiir. Pildil tundmatu isiku haud samal kalmistul.Carlos Ramos Alar / Wikimedia Commons
A. H. Tammsaare Nikolai Triigi söejoonistusel (1927)Eesti Kirjandusmuuseum
Bohumil Hrabalit ja tema kasse kujutav seinamaaling kirjaniku kunagise kodu lähedal Prahas.Miaow Miaow / Wikimedia Commons
Paavo Matsini romaani „Gogoli disko“ müügitöös on väike naps omal kohal.Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
