Näituse „Sinna ja tagasi“ kõige varasem teos on leedulase Gediminas Urbonase „Reisikohver“ (1988). See objekt on kolm aastat vanem kui näituse noorim kunstnik. Algė Julija Kavaliauskaitė, kes on esitanud sarjaga „Õhtune hommikusöök“ kutse rääkida kunstist ja selle kohast maailmas.
Üks tõeliselt kasulik asi on Ars Fennica puhul kandidaatide ühisnäitus, kus pakutakse enamasti head ja aktuaalset kunsti.
Näitus „Ars Fennica 2017“ Kiasmas kuni 18. II 2018. Kunstnikud, auhinna kandidaadid Maija Blåfield, Pekka ja Teija Isorättyä, Perttu Saksa, Kari Vehosalo ning Camilla Vuorenmaa.
Olen olnud kakskümmend aastat põhikohaga kunstikriitik ja jälginud kunstielu iga päev. Minu harrastus on olnud Eesti kunst ning olen ka Eestis palju reisinud. Kui vahel aja maha võtan, siis märkan,…
Kiwa on otsekui kiirluubis liuelnud punknoorusest ja sellest tulenevast postsovetlikust teadlikkusest tänapäevase, peaaegu et iroonilise vaba hoiakuni.
Kiwa näitus „Tühjuse spiraal“ („The Spiral of Void“) Helsingi Galleria 68s kuni 2. VII.
Ma olen juba vananev mees ja seepärast võtan endale vabaduse mälestusi heietada. Olen jälginud eesti kunsti aktiivselt paarkümmend aastat. Olen näinud Eesti nüüdiskunstielus täpselt samasuguseid perioode nagu Soomeski, kuid ka midagi üpris erinevat. Muu hulgas seda, kuidas Sorosi Kaasaegse…
Jüri Okas on kunstnik, kelle loomingut tasub vaadelda järjekindla tervikuna. Seda võib tõlgendada kontseptuaalse ja minimalistlikuna, kuid ei tohi unustada selle poeetilist dimensiooni.
Eesti kunsti sõbrana sai ehk liigagi läbematult oodatud suurärimees Enn Kunila kunstikogu saabumist Helsingisse, seda enam, et kuigi Tallinna Kunstihoones suure publikumenu osaliseks saanud väljapanek jäi mul nägemata, kostis ka minuni selle menu järelkaja.
Pettumus oli aga suur, kui näitus osutus üsnagi keskpäraseks ja halvasti eksponeerituks. Helsingi Taidehalli on eesti maalikunsti nii täis tuubitud, et paljud kogusse kuuluvad pärlid jäävad hallilt keskpärase kunsti- ja judinaid tekitavalt natsionalistliku poliitilise konteksti tõttu varju.
LEONHARD LAPINI näitus „Märgid ja tühjus”Wäinö Aaltose muuseumis Turus 12. VI – 13. IX 2009 ja Hämeenlinna kunstimuuseumis 3. X 2009 – 10. I 2010.
Nii mõnigi kord tundub mulle, et eesti kujutava kunsti ja kultuuri lähiajaloo sünonüüm Soomes on Tallinna arhitekt, kunstnik, teoreetik, õpetaja ja luuletaja Leonhard Lapin (sünd 1947). Vahel on tema loometee mõnede üldisemate arengukäikudega kokku langenud, vahel on see halastamatult piire rünnanud, kujutades seda, millele tuleb vastu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Leonhard Lapin oma ateljees Tallinna Kunstihoones.Piia Ruber
Näituse „Sinna ja tagasi“ kõige varasem teos on leedulase Gediminas Urbonase „Reisikohver“ (1988). See objekt on kolm aastat vanem kui näituse noorim kunstnik. Algė Julija Kavaliauskaitė, kes on esitanud sarjaga „Õhtune hommikusöök“ kutse rääkida kunstist ja selle kohast maailmas.Pressifoto
Jüri Okas. Fotomontaaž, 2016.Pressifoto
Mika Rottenbergi monovideoteos „Pigistus“ (2010) on absurdne fakti ja fiktsiooni egu. Kiasma pressifoto
