-
Mati Alaverist ja tema meeskonnast on tehtud esindusfilm, mis näitab suusameeskonna aastakümneid kestnud pingutusi.
-
Portreteeritud on viit inimest, kes on kirglikult armunud Peterburi Maria teatri balletti.
-
Sõpruses esilinastusid Teise maailmasõja lõpu aastapäevaks dokumentaalfilmid “Gulag 113” ja “Sinimäed”.
-
Remsu: Näitlejad mängivad lusti ja himuga, vabalt ja nakatavalt; vaataja pilku köidab arvatavasti pigem vorm kui sisu. Pildil: Ülle Lichtfeldt, Maria Avdjuško, Veikko Täär, Marika Korolev, Taavi Eelmaa. KAADER FILMIST
-
“Ruudiga” on suudetud osavalt noateral käia, poiss on täpselt nõnda pai ja nõnda koer nagu vaja.
-
Harri Asi, PÄRAST PLAHVATUST. “Eesti romaanivara”, Eesti Raamat, 2005. 203 lk.
Kui Torontos ühel vastuvõtul mõni nädal tagasi Urve Karuks mulle selle raamatu kätte surus, oli ta kindel, et Harri Asi nimi mulle midagi ei ütle. Aga mulle meenus, kuidas ühel kenal päeval tuli sõber Jüri Adams kooli, kaasas masinal ümber tipitud luulekogu “Heiastused”, autoriks meile kõigile toona absoluutselt tundmatu Harri Asi. “Elab Kanadas,” sosistas Jüri, ja iseenesest mõista oli see…
-
Dokumentaalfilm “ADA LUNDVER”, 54 min. Autor Eve Ester. Esilinastus 31. X kinomajas.
Eve Esteri portreefilm Ada Lundverist kiilus Kinomaja publikust kubinal täis, seinaveeredki olid seisjatest tuubil – seltskonnaajakirjandus teeb kultuuripõllul oma tööd, ja tegelikult on see hea. Kuigi muidugi tõestab, et meiegi publik on nakatunud ja kärbsepaberile tõmmatud levitajate poolt üles puhutud näitlejakultusega. Ja sellel jumaldamisel on isegi tagasiulatuv mõju!
-
Paistiku sisemine kaksus ja vastuoksus iseloomustab ka Blinovi, nii et film “Avo” peegeldab hingesugulasi.
Dokumentaalfilm “AVO”. Stsenarist, režissöör, operaator Valeri Blinov. Montaaž Jüri Tallinn. Stuudio Vene Film Eestis, 2005. Lõigud Avo Paistiku joonisfilmidest “Klaabu”, “Naksitrallid”, “Hüpe” jm. Esilinastus 11. X Tallinna Kinomajas.
-
Ilmar Raag alustab oma kaitsesüüdistusfilipikat (”Klassiviha kultuuris”, EPL 20. IX, lk 2) minu “Maleva”-teemalise retsensiooni (””Malevas” pulli ei saanud”, Sirp, 9. IX, lk 9) vastu kena rahvaliku näitega seksuaalselt korralikust hiinlannast Susannast, kellel on teistsugune maitse kui meil. Jääks nagu mulje, et mina ei kannata silmaotsaski seda kahepaikset pilusilma. Kummati kõlab minu artikli kolmas lause: “Teiselt poolt pole meie postmodernistlikul innovatsiooniajastul mingit esteetilist hierarhiat, kellelgi pole õigust hakata ilmeksimatuks maitsekohtunikuks,…
-
Vana ja uue, südame ja raha, inimese ja ametkonna konfliktid tulevad välja liiga hilja, hajuvad kõrvaldetailidesse, ülearustesse teemajuppidesse, kaovad uttu.
Dokumentaalfilm “Piisa torn”. Operaator-režissöör Arko Okk, stsenarist Jaan Tätte, produtsent Riho Västrik. Vesilind, 2005, 52 min. Esimest korda eetris ETVs 7. IX.