$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

„Päikese kodanik“ on hea näide paraaditsemata ja üles puhumata dokist, mis laseb portreteeritaval ennast ise iseloomustada, ent jätab kriitilisele meelele ka võimaluse olla skeptiline.

„Lahkumine Tallinnast. 1941“ jätab vahel mulje, et tegemist on ilma kaamerata tehtud filmiga, kuna domineerivad kroonikakaadrid ja diktorid.

Kaljo Kiisa filmilavastajakarjäär on tasakaaluotsing konjunktuursuse ja loomingulise vabaduse leidmise ja võtmise vahel. Kumb pool jääb peale?

Kaljo Kiisa filmilavastajakarjäär on tasakaaluotsing konjunktuursuse ja loominguliste vabaduste leidmise ja võtmise vahel. Kumb pool peale jääb?

Kontrakultuurist läbi kahe HÕFFil linastunud eesti filmi, „Mootorsaed laulsid“ ja „Tulnukas II. Valdise tagasitulek 17 osas“.

Lühifilmi „Varblane, mitte kanaarilind“ loomiseks ei ole kasutatud kaamerat, vaid 1960ndate eesti filmidest pärit tsitaate, mis annavad kokku originaaltöö.

Haapsalu on filmilinn – ja mitte vaid õudusfilmide festivali pärast. Ekskursioonid paikadesse, kus on üles võetud see või teine film, on üle maailma üha suurem turismimagnet.

„Möödunud aastal Marienbadis“ on dekoratsioon, avangardse filmikunsti tippteos, millest ei tasu tegijate sõnul sisu üldse otsidagi.
Filmikunst jaguneb kaheks: filmid, mis on tehtud enne või pärast Jean-Luc Godardi debüüti „Viimsel hingetõmbel“.
Leni Riefenstahli ja Mihhail Rommi ehk nii natsi- kui ka kommunistliku režiimi Hitleri müüt on küsitavalt dokumentaalne, mitmeski mõttes erinev, aga ka sarnane.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.