Michel Houellebecqi ebaveenev resignatsioon ja Mihkel Muti melanhoolne antifanaatikum
Küllap on Michel Houellebecqi „Alistumine“ (edaspidi A) ja Mihkel Muti „Eesti ümberlõikaja“ (EÜ) Eestis ajakirjanduses kõige kajastatumad möödunud aasta kirjandusteosed, mistõttu ei hakka ma siin sisu tutvustavat ülevaadet andma, vaid eeldan, et lugejal on see juba teada. Vaimuilma fragmenteerumise ja kõlakambritesse sulgumise ajastul on väga vajalik, et oleks kas või mõnedki teosed, mida on lugenud võimalikult paljud ja mis kasvatavad seeläbi…
Rea Raus, Kalevi Kull ja Kaupo Vipp: Eesti kui ökoriik on väärt unistus, mille poole rahvana püüelda.
Kaupo Vipp ja Rea Raus, avaldasite eelmise nädala Maalehes looduse põhiseadusliku kaitse alla võtmise ja loodusele õiguste andmise üleskutse. Millest selline idee? Ja miks just praegu?
Kaupo Vipp:Võime pöörata tähelepanu energia- jt loodusressursside kasutamisele, nende majandamise efektiivsusele, alternatiivsetele majandus- ja maaviljelusviisidele, tegeleda uute energiaallikate ja materjalide väljaarendamisega jne. Kogu sellest tekkiva kokkuhoiu…
Mulle vaala ja elevandi võitluse kujund1 meeldib. Seda saab kõnekalt laiendada. Kas vaala ja elevandi võitluse tulemust muudaks see, kui vaalale tuleksid appi heeringad või elevandile surikaadid?
Selgitan. Eesti on õigusriik, kohut mõistetakse siin seaduse alusel ning kohtuvõim on sõltumatu. See on aksioom. Sellest järeldub, et igasugused avalikud kirjad ja toetusavaldused on juriidilises mõttes igasuguse kaaluta. Neil on ainult moraalne kaal. Seega, küsimus oleks: kas Kaur Kender väärib („Untitled-12“ kaasuses) avalikku…
Kui Ameerika Ühendriigid on maailm, siis on Hilda Taba (1902–1967) maailmanimi. Järelsõnast võib lugeda: „[v]ähesed teavad, et ta sündis, kasvas üles ja sai hariduse Eestis. Kuuludes 20. sajandi tuntuimate pedagoogikateadlaste hulka, jäi ta aga oma kodumaal aastakümneteks tundmatuks“ (lk 353).
See võib kõlada vääritult ja tänamatult, aga ma ei loeks seda tundmatust kuigi suureks kaotuseks kodumaa pedagoogikale (aga ainult pedagoogikale!). Seda seepärast, et Eesti pedagoogika ja kasvatusteaduslik filosoofia on – või…
Mõtteid kirjanduslikust käibest ja staarkriitikutest1
Lugejale teadmiseks, et see tekst on üldistatud vastus küsimusele, mille püstitas Jürgen Rooste oma vastukajas Janika Kronbergi 2013. ja 2014. aasta kriitikaülevaatele.2 Tsiteerin: „Küsimus ongi, miks Kunnus, kes võiks olla selle [kriitilise analüüsi – M. K.] esirinnas, ei rebi maha me loetud lektüüri esiklassikuid, kes on laisaks muutunud – ma ei jaksa küll neid lugeda lõpuni –, vaid piirdub Kiviräha, Õnnepalu, Muti ettevõtmise asemel noorte algajate kirjanike…
1.
Tutvudes Mihkel Muti varasemate esseekogumike retseptsiooniga süvenes mus veendumus, et antud juhul on mul väga oluline rõhutada oma autoripositsiooni, konkreetsemalt siis sünniaastat – 1982. Mul pole isiklikke mälestusi näiteks sellest, kuidas ta „tuli kirjandusse 1980ndate aastate algul iroonilise proosa virtuoosina, äratas tugevaid tundeid ja lõi endast reljeefse kuvandi“ ja „oli meie vaimuilma uus tuul, justkui muukeelse ja muumeelse kultuurikihi peal kasvanud välismaa kirjanik, kes senised esteetilised ja moraalsed hoiakud tühjaks…
14. märtsil antakse välja tänavused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad.
Kirjanduse (või kunsti üldisemalt) (au)hindamisel võib kindel olla ainult selles, et kindlasti on mingi hulk, kes pole tulemusega rahul. Hindamisele järgnevas poleemikas välguvad aga väga tõenäoliselt sellised sõnad nagu „õiglus“ ja „sport“. Viimast muidugi eituse kaudu – ega kirjandus mingi sport ole, kus mõõdulindiga paremust saab tuvastada! See eitus on aga üsna pinnaline ja tuleneb sellest, et „need…
Sel aastal sai Nobeli kirjandusauhinna Patrick Modiano. Ma ei teadnud temast suurt midagi, aga kõik lühiiseloomustused, mida ta kohta nüüd näinud olen, sobivad kohe päris hästi ka peatse sünnipäevalapse Ene Mihkelsoni kohta.
„Kirjaniku romaanide põhiteemaks on traagilised inimsaatused nii sõja, okupatsiooni kui rahu tingimustes, kuid ka süütunded ja identiteediotsingud” vahendab Postimees (9. X) Le Monde’i. „Modiano ütles 2013. aastal, et ta inspiratsiooni allikaks on autobiograafiline materjal, kuid sellega tuleb osata ringi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Jüri Arrak. Poisid õunaga. Linoollõige, 1967.Eesti Kunstimuuseum.
Ene Mihkelson on läinud mäletades tõesti sügavale, teda innustab tung minna lausa „läbi põhja”.Foto: Alar Madisson