$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Toredana näivate võõrastega voodisseminek ei saa kunagi olla lõpuni turvaline, mistõttu tuleb leiutada teise inimese tundmaõppimiseks näiteks midagi kihlusetaolist.

Teaduse ja professionaalsuse metoodiline nõue jätta kõik isiklik ja subjektiivne kõrvale tähendab teisisõnu hingehädade kõrval kõige olulisema kõrvale jätmist.
Ainult tihedas ideoloogilises udupilves saab unistada, et diskrimineerimisvabas ühiskonnas on kõikjal samad jaotused nagu sünnitusmajas, olgu riigikogus või vanglas, teetöödel või salsaringis.

Linnar Priimäe raamat „Luule ja tõde“ avardab silmaringi ja tutvustab kultuurilugu, kuid näib olevat motiveeritud siiski pigem artistlikkusest kui rahvavalgustusest.
Jan-Werner Mülleri kitsas populismi mõiste on küll huvitav, aga kohasem oleks siiski mõiste laiem sisu säilitada ja välja pakkuda nähtuse tüpoloogia.

Roheline arusaam põhineb ökosüsteemi tasakaalu mõistmisel ja paikkonna koosluste hoiul. See nõuab õppimist.
Siim Pauklini ja Urmo Jaanimäe raamatud lähevad järjest paremaks, konkurendid on nad samavõrra kui voodi ja söögilaud.

Meelis Friedenthal: „Praegu, elades aeglase katastroofi eelaimduses võib proovida vaadata tagasi minevikku, et kas me suudame sealt midagi õppida.“

Juhani Salokannel annab oma raamatus hea ülevaate omaaegsetest oludest ja visandab Tammsaare teoste intelligentse ümberjutustuse, jääb aga hätta loomingu süvaanalüüsiga.

Tasakaalu leidmine innustava idealismi ja muserdava reaalsuse vahel käib paljudele algajatele õpetajatele üle jõu.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.