-
Õppeainete kokkuhoid on lahutamatult seotud õppejõudude kokkuhoiuga. Majanduslikult tundub mõistlik asendada professor paari lektori või õpetajaga.
Vestlusringis arutlevad kõrghariduse probleemide üle õppejõud Marju Lepajõe ja Mihhail Lotman ning üliõpilane Elo-Mall Toomet.
Mihhail Lotman: Praegu on käimas mitte üksnes Eesti kõrghariduses, vaid kogu Euroopas ja mingil määral kogu läänemaailmas üks ohtlik destruktiivne protsess. Tegu on universitas’e kontseptsiooni lõhkumisega, aga just ülikoolid on Euroopa kultuuri viinud maailmas liidripositsioonile. Kui algne…
-
Nikolai Berdjajevile ei ole tõde kunagi mingisugune seisukoht või õpetus, vaid otsing, kusjuures see käib nii teaduse kui ka religiooni kohta.
Suurima vene filosoofi Nikolai Berdjajevi (1874–1948) nimi ei ole eesti lugejale tundmatu. Enne 2015. aastat oli eestindatud tema raamat „Vene kommunismi lätted ja tähendus“ (tlk Jaan Isotamm), lühendatult „Vabaduse filosoofia“ (pealkirja all „Filosoofia ja religioon“, tlk Anneli Pekkonen) ning mõned artiklid ja raamatute fragmendid, ka tema ideid on…
-
„Venemaa ja Euroopa” on suurteos. See on suur nii käsitletud materjali mahult, kontseptsioonide rohkuselt kui ka lehekülgede arvult.
Nikolai Danilevski, Venemaa ja Euroopa. Tõlkinud Jaan Isotamm, toimetanud Katrin Raid. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2013. 702 lk.
-
Essee etteantud teemal
Nii mõnigi kord on minu kolleegid või teadlastest tuttavad avaldanud taktitundeliselt imestust selle üle, et „nii tark inimene ja usklik”. Eriti aga tundub neid häirivat, et ma ei ole lihtsalt religioosne, vaid kuulun kindlasse konfessiooni (olen roomakatoliiklane) ning käin regulaarselt kirikus. Olen korduvalt pidanud vastama küsimusele, kas ma siis tõesti usun „kõike seda”. Arusaam, et religioosne inimene on see, kes usub igasuguseid müüte ja muinasjutte, on eriti levinud protestantlikus…