Merle Karro-Kalberg
-
Kadri Klementi, Mari Hunt, Karin Tõugu ja Aet Ader arhitektuuribüroost b210. Noore arhitekti preemia žürii toob välja nende laia tegutsemise ampluaa, kuhu kuuluvad lisaks ruumiloomele näitused, uurimused ja haridusprojektid.Mikk MeelakArhitektuuris on oluline usaldus
Kümnendat korda välja antud arhitektide liidu noore arhitekti preemiaga pärjati seekord arhitektuuribüroo b210 asutajaid Aet Aderit, Mari Hunti, Kadri Klementit ja Karin Tõugut.
7 minutit -
Egle Nõmmoja ütleb, et uuselamupiirkondade suurim mure on elanike vähene huvi oma naabrite vastu. „Selle muutmiseks peab vald topelt pingutama, sest paiga identiteet loob ka tugeva kogukonna,“ sõnab ta.Kalev LilleorgKodu lasteaia, poe, muuseumi ja elamustänava lähedal
Egle Nõmmoja: „Vastu linna piiri ei arenda me igavat magalat, vaid tihedat, Tartu ühissõidukiliikluse ja rattateedega ühendatud elavat linna koos vajalike teenustega.“
7 minutit -
Pärtel-Peeter Pere: „Lisaks julgusele teadmistepõhiselt otsustada on oluline, et inimesed tunneksid end oma töös, meeskonnas ja organisatsioonis võimestatuna.“Madis Veltman / Postimees /ScanpixSuure sihini viib palju väikeseid samme
Pärtel-Peeter Pere: „Kui linnades vähendataks parkimisnormi ega nõutaks maa-alused parklaid, väheneks ehitusmaksumus ja CO2 jalajälg ning linna saaks rajada taskukohaseid eluasemeid.“
6 minutit -
Läti arhitektuuribüroo Nomad projekteeris Elektrilevi koolituskeskuse mustermaja süsteemis nii, et hoone saab pärast eluea lõppu hõlpsalt osadeks lahti võtta ja materjalide kaupa sortida.Arhitektuuribüroo NomadMustermajaga digi- ja rohepöördeni
Renee Puusepp: „Kui mõtleme juba projekteerimisel, kuidas hoones midagi parandada, kuidas see osadeks lahti võtta ja uueks kokku panna, siis ehitusse CO2 jalajälg väheneb.“
6 minutit -
Kui renoveerida, võiks mõelda suuremalt ning võtta ette terve kvartali ja majadevahelise ruumi. Näiteks Gregor Jürna on oma kunstiakadeemias kaitstud magistritöös „Paik“ pakkunud välja võimalusi ja võtteid tüüpelamu 1-464 nüüdisajastamiseks.Gregor JürnaHoone renoveerimine algab elanikust
Vestlusringis arutatakse, milline on Eesti hoonete renoveerimise plaan, millise arhitektuuriinnovatsiooni see endaga võiks kaasa tuua ning miks on see riiklikult oluline.
10 minutit -
Maria Derlõš: „Kogukonnaaiandus on pidev areng ja kasvamine nii kogukonnana, aiana kui ka isiklikult. Ühiselt aia ja kasvuhoone pidamine tähendab ju kokkuleppeid ja suhtlemist.“Stanislav MoškovLinnaaiandus kui kodanikuühiskonna kasvulava
Maria Derlõš: „Unistan sellest, et kui kurdan perearstile ärevust, siis kirjutatakse mulle tablettide asemel välja hoopis kümme korda kogukonnaaia külastamist.“
6 minutit -
Maria KapajevaPealelend – Laura Linsi, Eesti arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja
Oled märtsist Maja peatoimetaja. Kas ja millised muutused seetõttu ajakirja ees ootavad?
Järgmisel kolmel aastal keskendub Maja kindlama Baltimaade skeene ülesehitamisele. Balti riikidel on sarnasusi nii poliitiliselt, kultuuriliselt kui ka ruumiliselt. Viimastel aastatel on need kolm riiki üksteise mitmete ettevõtmiste toel taas avastanud. Neid suhteid hoides on lootust siinset arhitektuurikultuuri omanäoliselt arendada ja vältida ulpimist provintsi seisvais vetes. Pean oluliseks Eesti projektide käsitlemist laiemate tendentside osana, mitte isolatsioonis.
Majal on võimalus võtta kandev…2 minutit -
Kadri PurjePealelend – Veronika Valk-Siska, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamuvaldkonna juht
3. aprillil avaneb üürielamute toetuse taotlusvoor, mis on avatud 2. juunini. Viie miljoni euro eest toetatakse kohalikke omavalitusi väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid, et luua 100 uut kodu. Uues taotlusvoorus pööratakse tähelepanu projektide ruumimõjule ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisele. Miks selline toetusmeede välja töötati?
Toetus on suunatud turutõrke piirkondadesse, kus on pärsitud nii elamufondi rekonstrueerimine kui ka uusehitiste rajamine, kuna investeeringud on suuremad kui kinnisvara turuväärtus. Väiksemates maakonnakeskustes pole…2 minutit -
Eva Kail: „Arendajale pole linn kunagi piisavalt tihe, kuid laste, eakate ja hoolitsemise kontseptsiooni järgi hinnatakse majadevahelise ruumi kvaliteeti. Iseloomuga naabruskonnad, taskupargid, skväärid, väljakud, mänguväljakud ja istumisalad on sama väärtuslikud.“Ardo KaljuveeSootundlikus linnas puuduvad roosad kõnniteed
Eva Kail: „Me ei saa ruumiga ette kirjutada, kes peseb pesu, kes toob lapse lasteaiast. Tuleb luua tingimused, et pesu saaks pesta mugavalt ning liikuda ilma autota.“
6 minutit
