Merle Karro-Kalberg
-
Uuringust „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ selgus, kuidas mõistsid disaini ettevõtete juhid kümme aastat tagasi ja kuidas praegu.Civitta Eesti ASDisain ja ettevõtja
Hiljuti valmis kultuuriministeeriumi tellimusel uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“.
4 minutit -
Logi tänava saun kesklinnas mere ääres metsa sees.Tõnu TunnelLogi sauna kütjad
Suur armastus sauna ja aeglase elu vastu on kokku toonud neli naist, kes avasid eelmise aasta lõpus Tallinnas mere ääres linnahalli kõrval avaliku leilimaja.
8 minutit -
Moodulitel põhinev Chidori mööbel valmis 2011. aastal pärast Tōhoku maavärinat. Mööbli valmistasid Tōhoku piirkonna puusepad ja kasutatud on iidset jaapani puslena tuntud chidori ühendust, mis teeb mööbli tugevaks.Kengo Kuma & AssociatesArhitekt kui alistuja
Aris Kafantaris: „Iga projekt ei pea õnnestuma, proovida tasub, aga kui tehtu luhtub, siis tuleb puudujääkidest õppida ning järgmisel korral paremini teha.“
8 minutit -
Anni Oviir leiab, et säästliku ehitamise arendamisel peab eeskuju näitama riik ning hoone süsinikujalajälje arvutamist tuleks juba praegu nõuda riigihangetes.Raul Mee / Äripäev / ScanpixKuidas arvutada hoone CO2 jalajälge?
Anni Oviir: „Ehitussektori süsinikujalajälje arvutus on tulnud, et jääda. Eestil on valida, kas oodata reegleid ja trahve või hüpata rongile ja valmistuda muudatusteks.“
5 minutit -
Eelmise aasta arhitektuurivõistluste seast kerkib selgelt esile Tartu südalinna kultuurikeskuse rahvusvaheline võistlus, kuhu laekus 102 tööd. Pildil võidutöö „Paabel“, autorid Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur (3+1 arhitektid), Karin Bachmann, Kaisa Masso, Liis Pihl, Liina-Kai Raivet, Kristjan Talistu, Mirko Traks ja Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).Arhitektuurivõistluste aasta 2023
Pelle-Sten Viiburg: „Arhitektuur on suur kompromisside kunst. Võistluse tulemustes sõltub hea ruum žürii professionaalsusest ja tugevatest argumentidest.“
6 minutit -
Mariann Raisma: „Muuseumid olid kõigil kolmel uuritud murranguperioodil ühed esimesed, kus kehtestati uus kultuurimälu kaanon. See on ka üks põhjus, miks neid on oluline uurida.“Piia RuberMuuseum kui ajaloo kirjutaja
Eelmise aasta lõpus kaitses kunstiakadeemias doktoritöö Mariann Raisma, kes on uurinud, kuidas muuseum on end kehtestanud kultuurimälu vahendajana.
8 minutit -
Kristi Grišakov soovitab tulevikust luua rohkem positiivseid lugusid.Piia RuberTuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja
Kristi Grišakov: „Kui mõtleme Eesti tulevikust, siis peame vastama küsimustele, kui palju talume endast erinevaid inimesi ja kui palju oleme valmis ruumi jagama.“
9 minutit
