Toeta

Merle Karro-Kalberg

  • Oo, betoon!
    Tallinna ülikooli Vita maja hoovi protsendikunsti teos „Ainult unes ja …“, autor Oliver Soomets, heliteose „Au“ autor Magnus Andre.       
    Oliver Soomets

    Oo, betoon!

    Oliver Soomets: „Kunst on nagu kirss tordil, nagu pross rinnas – intelligentsuse märk. Tallinna linnaruumis on kunsti aga väga vähe, seda oleks hädasti juurde vaja.“

    Merle Karro-Kalberg
    8 minutit
  • Vähem jama, rohkem ruumi!
    Hollandi arhitektile Reinier de Graafi sõnul on murettekitav ühe ja ainukese tõe kuulutamine, sest see tähendab intellektuaalset paigalseisu.      
    OMA

    Vähem jama, rohkem ruumi!

    Reinier de Graaf: „Ma olen täiesti veendunud, et arhitektid peaksid seisma ainult linlaste huvide eest ning ära tuleks öelda projektidest, mille kasutaja pole tuvastatav.“

    Merle Karro-Kalberg
    8 minutit

  • Kellele kuulub linn?

    Aastalõpp läheneb. Kohalikes omavalitsustes koostatakse uut eelarvet ja vaieldakse kuluridade üle. Tulemas on valimised, seetõttu on eriti oluline tähele panna, milliseid investeeringuid teha kavatsetakse, mida rajada plaanitakse ja millise linnaruumi need otsused endaga kaasa toovad. Uurida tasub ka, kas selles linnas ja ruumis, mis seeläbi avaliku raha eest sünnib, on ikka arvestatud kõigi linlastega, koheldud lapsi, noori ja täiskasvanuid, vanu ja noori, naisi ja mehi kui võrdseid. Linnaruumi loomine algab…
    Merle Karro-Kalberg
    3 minutit
  • Tundeid tekitavad asjad
    Valgusti Tammepuu, disainerid Triinu Triibmann ja Diederik Kales.      
     2 × Uku Peterson

    Tundeid tekitavad asjad

    Triinu Triibmann: „Mulle on disainimise juures esmatähtis lugu. Kui mulle antakse ülesandeks teha lihtsalt üks lamp, siis seda ma ei oska.“

    Merle Karro-Kalberg
    4 minutit

  • Ilu ei panda padaje

    Mis ühendab Belgia arhitektide kavandatud Balti jaama ootepaviljoni ja Reet Ausi tehtud Eesti olümpiakoondise paraadvormi ning loodust linnas? See, et neid peetakse inetuks ja seetõttu sobimatuks.
    Selle aasta Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) installatsioonikonkursi võitsid Belgia arhitektid Elisabeth Terrisse de Botton ja Matthieu Brasebin ootepaviljoni kavandiga „Aeg pole raisata“. TABi programmi on alati kuulunud eksperimentaalse installatsiooni püstitamine. See paviljon, mille rajamiseks kasutatakse ehitusmaterjalina tootmisjääke, plaanitakse avada 11. oktoobril. Ootepaviljoni vundament ja seinad tehakse…
    Merle Karro-Kalberg
    2 minutit
  • Disaini disainides
    Kai Lobjakas: „Keerulised ajad sunnivad koomale tõmbama, kuid ehk aitab see kaasa disainiala korrastumisele.“       S
    iim Lõvi / ERR / Scanpix

    Disaini disainides

    Disainiauhindade mõju ja eesti disaini mineviku ning tuleviku üle arutlevad Tiia Vihand, Ilona Gurjanova ja Kai Lobjakas.

    Merle Karro-Kalberg
    9 minutit
  • Inimene on ka linnaloodus
    Elurikkuse ja linnaökoloogia professor Valentin Klaus ütleb, et linnades on vaja rohkem kasutada kodumaiseid, oludega kohanenud liike, sest nende hulk väheneb, ometi on linn neile ideaalne varjupaik.      
    Michael Schwettmann

    Inimene on ka linnaloodus

    Valentin Klaus: „Linnaökoloogias on ülesandeid omajagu, kuid samapalju on ka võimalusi. Meil endal on samuti vaja kvaliteetset, rohelist ja elurikast keskkonda.“

    Merle Karro-Kalberg
    8 minutit
  • A nagu Annelinn ja „Ava“
    Annelinna varjualusega „Ava“ on paneelelamurajooni lisandunud avalikku ruumi ja ühtlasi uuritud, kuidas kombineerida jääkmaterjali juba kasutatud materjaliga – luua säästlikku arhitektuuri.       
    Evelin Lumi

    A nagu Annelinn ja „Ava“

    Juuli lõpus avati Tartus Annelinnas esimese kursuse arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud astmestik „Ava“, mis on mõeldud puhkamiseks ning mõnulemiseks.

    Merle Karro-Kalberg
    6 minutit
  • Linn hallis
    Näituse „Igavene linnahall“ kuraatorid Jarmo Kauge, Anna-Liiza Izbaš ja Grete Tiigiste näituse avamisel arhitektuurimuuseumis.       
    Liisi Anvelt

    Linn hallis

    Jarmo Kauge: „Linnahall on Tallinna uhkus, sellel on linna ja kogu Eesti jaoks sümbolväärtus, mis ulatub palju kaugemale selle tellinud poliitilisest režiimist.“

    Merle Karro-Kalberg
    10 minutit

  • Loodust tuleb taastama asuda ka linnas

    Hiljuti pälvis heakskiidu Euroopa Liidu looduse taastamise määrus. Sellega on üle Euroopa seatud eesmärgiks hakata taastama metsi, rohumaid, märgalasid, jõgesid, järvi. Ja mitte ainult maamaastikke. Selle otsuse mõju ulatub ka linna ning parandada ja üles ehitada tuleb ka linna ökosüsteeme. See tähendab linnade teistmoodi planeerimist kui seni ning roheluse ja looduse võtmist võrdsena majade, teede, tänavate, maa-aluste torude ja tänavate kõrval. See tähendab niitude rajamist, vähem niitmist, põõsaste istutamist, kodumaiste,…
    Merle Karro-Kalberg
    2 minutit
Sirp