6. oktoobrini on avatud Tallinna keskturu arhitektuurivõistluse rahvahääletus. Valida saab kolme töö vahel. Kuigi rahvalemmiku hääletusega vihjatakse, et soovitakse leida rahva lemmikturu kavandit, on turu osa kogu kavandatud ruumist väike. Hääletuse veebilehel on küll eesmärgina sõnastatud, et arendaja soovib turule anda uue nüüdisaegse ilme, kuid targu jäetakse mainimata, et uus nüüdisaegne ilme tähendab seda, et turu asemele kavandatakse mahukat 12 hoone ja kuni 280 korteriga elamuala ning 1947. aastal asutatud…
Vaatamata sellele, et varakevadel viitas uus valitsus pingelisele eelarvele ja saatis signaale, et betooni investeerimine lõpetatakse, anti suvel siiski lubadus leida lähiaastail vahendid ERRi uue telemaja ehitamiseks ja rahvusraamatukogu renoveerimiseks. Viimasele on kavas eraldada 65 miljonit amortiseerunud ruumide ajakohastamiseks, rahvusarhiivi Tallinna osakonna kokkutoomiseks, VAT-teatri ruumide korrastamiseks ja konverentsikeskuse ehitamiseks.
Mida ühe raamatukogu ajakohastamine aga tegelikult tähendab, seda enne laiemalt läbi ei mõeldud ja erinevalt telemajast arhitektuurivõistlusel läbi ei lahendatud. Ei küsitud…
Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond töötab selle nimel, et akadeemia lõpetaksid ökoloogilise mõtteviisiga noored sisearhitektid, kes oskavad pakkuda toimepidevaid läbilöögivõimelisi lahendusi. Pildil on sisearhitektuuri tudengite loodud metsa kõlakoda „Ruup“, mis 2015. aastal pälvis Eesti Kultuuri Koja aastaauhinna „Kultuuri tegu“. Idee autor Birgit Õigus.
Tüüne-Kristin Vaikla: „Sisearhitektuuri ei ole mõtet vaadata eemalt või asetada see kuhugi eraldi. Määrav on erialaülesus, koostöö ja suhestumine teiste erialadega.“
Austriasse Klagenfurti linna jalgpallistaadionile istutatud mets rõhub kontrastile ja innustab meid puude lugemise asemel metsa nägema.
Installatsioon „For Forest“ Austrias Klagenfurtis Wörthersee staadionil. Installatsiooni ellukutsuja Klaus Littmann, maastikuarhitekt Enzo Enea. Installatsioon on inspireeritud Max Peintneri joonistusest „Looduse lõputu vaatemäng“ („The Unending Attraction of Nature“). Installatsioon on avatud kuni 27. X.
„Lääne kultuur on õpetanud inimesi metsas puid loendama, aga keegi ei oska metsa näha,“ kirjutas Patrik Ouředník raamatus „Europeana.…
Tartul, hea avaliku ruumi pealinnaks kutsutud linnal läheb endiselt hästi: valmib jalakäijate ja jalgratturite liikumist eelistav ja soodustav Ülikooli tänav, Vanemuise tänavat ehitatakse autodele kitsamaks ning ühesuunaliseks. Tartu on 2024. aastal üks Euroopa kultuuripealinnu. Selle tiitli ja poliitilise toetusega on võimalik sisse lükata järgmine käik ning linn nüüdisaegsete arengupõhimõtete järgi vaimult maailmalinnaks tuunida. Meepotti on tilkunud siiski ka mõni tilk tõrva, mis esialgu näib humoorika absurdina. Võiks ju pihkugi itsitada…
Pealelend – Jüri Soolep, EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktoriõppekava juht, konverentsi peakorraldaja
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas toimub 11. septembril konverents „Ruum ja digireaalsus“. Ettekandjad analüüsivad, kuidas digimaailma levik ruumi mõjutab ning esitavad tulevikuvisioone arhitektuuri, linnaarenduse ja ruumihariduse tulevikust. Millised on ruumid, mida digipööre enim mõjutab? Millistele ruumiloome aspektidele konverentsil keskendutakse?
Kõige silmatorkavamalt mõjutab digipööre ehitatud ruumi. Kolmas tehnoloogiline revolutsioon, mis algas kõigi eluvaldkondade digitaliseerimisega, on jõudnud nii kaugele, et tootmise keskseks…
Anonüümsete Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone.
Indrek Peil: „Kui varem põhjendati peatänava ehitamise venimist Reidi tee valmimisega, siis nüüd püütakse seda edasi lükata Estonia puiestee tunneli vajadusele viidates.“
Järgmine Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek käsitleb kestlikku hääbumist.
Juuni lõpus valiti välja Eestit järgmise aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindav töö. Konkursile laekunud 13 projekti hulgast sõeluti esmalt välja viis, seejärel, teises voorus, valis žürii Eestit esindama projekti „Väärikas kahanemine“.
Eelmise aasta väljapanek „Nõrk monument (kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha) otsis väga peenetundeliselt, kavala muige ja täpse osutamisega piiri monumendi ja argisuse vahel, ekspositsiooniga ärgitati mõtlema…
Nii kaua kuni riigihankega tohib tellida autorist mööda minnes samaväärset mööblit ja võidab kõige odavam, jätkub Eestis väliruumi mööbli juhuslikkus ja kopeerimine.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond töötab selle nimel, et akadeemia lõpetaksid ökoloogilise mõtteviisiga noored sisearhitektid, kes oskavad pakkuda toimepidevaid läbilöögivõimelisi lahendusi. Pildil on sisearhitektuuri tudengite loodud metsa kõlakoda „Ruup“, mis 2015. aastal pälvis Eesti Kultuuri Koja aastaauhinna „Kultuuri tegu“. Idee autor Birgit Õigus.Tõnu Tunnel
Anonüümsete Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone.3TI Progetti
Pärnu maantee praegu ja peatänava eskiisis. KavakavaKavakava
