Merle Karro-Kalberg
-
Noblessneri nooblisse sadamapiirkonda üles seatud sildid annavad loa vee ääres terrassil istuda vaid neile, kes on Kai maja külalised. Oma toidu ja joogiga pole vee äärde oodatud.Gert Tai / Postimees / ScanpixLennelda priiks. Kas see on linnas üldse võimalik?
Sigrid Solnik: „Oma koha tunnet ei kasvata normid. Kui avalik ruum füüsiliselt ja vaimselt lukku pannakse, siis ei saa ruumist hoolimist mitte kusagil harjutada.“
8 minutit -
Näitus „Võimu vaatlus“ on kokku pandud arhitektuurimuuseumi fotoarhiivi materjalidest ja kõneleb ühiskonna jõustruktuuride võrgutavast mõjust.Tõnu TunnelArhitektuur kõneleb inimesest
Ingel Vaikla: „Hoonet pole võimalik kogeda kujutisena. Arhitektuuri kogetakse sensoorse ja akustilisena – olulised on lõhnad ja helid, valgus ja selle muutumine.“
6 minutit -
ErakoguTänav, teeinsener ja jalgratas
Tiit Metsvahi ja Sander Sein Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudist vaevad linnade auto- ja jalgrattakesksust ning tänavate kavandamist liiklusinseneri vaatenurgast.
7 minutit -
Tairo Lutter / Postimees / ScanpixPealelend – Madle Lippus, Elava Tänava asutaja
Mai lõpus loodi MTÜ Elav Tänav, mis on kodulehe kohaselt loodud tänavaruumi planeerimise tasakaalustamiseks. Lubate pakkuda platvormi, võrgustikku ja tööriistu kõigile, kes soovivad näha nüüdisaegset tänavaruumi, tahate parandada analüüsi- ja sekkumisvõimekust.
Mida mõtlete analüüsi- ja sekkumisvõimekuse all?
Visiooni „Tallinna rattastrateegia 2018–2028“ sissejuhatuses on kirjas, et kui me midagi Tallinna rattaliikluse kohta teame, siis seda, et me suurt midagi ei tea. Kuigi Tallinna rattastrateegia kehtib juba kolm aastat, ei ole rattateede põhivõrgu väljaehitamises…2 minutit -
Eesti paviljonis avatakse näitus „Plats! Väärikas kahanemine“. Seekordne ekspositsioon keskendub kahaneva elanikkonnaga väikelinnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Näituse kuraatorid on Jiří Tintěra, Garri Raagmaa, Kalle Vellevoog, Martin Pedanik ja Paulina Pähn.Samuele CherubiniKuidas me koos elame?
XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal esitab aktuaalseid ja akuutseid küsimusi. Oludest hoolimata avatakse biennaal mai lõpus nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt.
4 minutit -
Empaatiline keskkond peab olema ligipääsetav kõigile. Paksu Margareeta renoveerimisel loodi head lahendused eri puudegruppidele: lisaks liikumispuudega inimestele ka nägemispuude ja kuulmispuudega külastajatele.MeremuuseumMe kõik oleme erivajadusega
Kuhu saab minna ja kuidas pääseb liikuma, kui oled ratastoolis, vajad valge kepi abi, oled väänanud välja jala või lükkad lapsekäru?
8 minutit -
Riiklikult tähtsa kultuuriobjektina valmis aastatel 2013–2016 Eesti Rahva Muuseumi hoone Raadil. Esimese ERMi konkursi võitnud projekt „Põhja konn“ märkis uue suurejoonelise muuseumiarhitektuuri sündi Eestis (arh Ra Luhse ja Tanel Tuhal, muuseumi suurus 23 250 ruutmeetrit).ERMUue kultuurimaja ootuses
Sirbi toimetuse vestlusringis arutatakse, mille järgi määratleda riiklikult tähtsat kultuuriobjekti, miks betooni investeerida ning millised kitsaskohad vajavad kultuuriilmas lahendamist.
9 minutit
