Mattias Malk
-
Putukaväila Ristiku tänava ja Kolde puiestee lõik avati nüüdsama septembris.ERR / ScanpixKohtingul lineaarpargiga
Putukaväil on Eestis uut tüüpi park, mis näitab suunda avaliku ruumi planeerimises, aga ka kogu linna arengus.
5 minutit -
Jalutusbuss Bratislavas. Selleks et linn oleks lapsele turvaline, on omavalitsus organiseerinud vastutava täiskasvanu seltsis hommikused kooli kõndimise rühmad. Nii soodustatakse laste iseseisvust minema kooli ilma vanemata.Bratislava linnainstituutVahekasutus kui pikaajalise planeerimise tööriist
Petra Marko: „Arhitektuur peaks eelkõige teenima inimesi, kuid jätma ruumi ka kujutlusvõimele, nii kohaneb linnaruum mitmesuguste kasutusviisidega.“
6 minutit -
Vahekasutuseks antud keskused nagu Oslo Startblokka toimivad hästi just seetõttu, et projektides on segunenud avalik ja erahuvi, äri- ja sotsiaaltegevus.Christian PaghNaabruskond kui missioon
Christian Pagh: „Ei saa jääda ootama, et väljakujunenud majandusloogika äkitselt muutub. Mõningaid ühiskondlikke muutusi saab juhtida ka kohalikul tasandil, alustades naabruskonnast.“
8 minutit -
Elina Alatalo on arhitekt-aktivist, kelle jaoks ei tähenda aktivism millegi vastu seismist, vaid eri seisukohtade poolt olemist ja nende kokkutoomist.Mattias MalkArhitektuur kui koosloomine
Elina Alatalo: „Arhitekti töö ei kao, kuid ruumilooja ülesanded teisenevad ühiskonna muutumisel ja uute vajaduste esilekerkimisel mitmekesisemaks.“
7 minutit -
Loomulikult soovivad arhitektid ehitada, kuid uuskasutus on võimalus seda teha ilma ökoloogiliseks koletiseks muutumata. „Iga ehitatud hoonega tahame näidata, et saab ka teistmoodi,“ leiab Jonas Janke.ErakoguHoone kui seaduse peegel
Berliinis tegutsev arhitekt Jonas Janke on võtnud südameasjaks kokku koguda miljon häält, et Euroopas kehtestataks seadus, mis suunab lammutamise asemel renoveerima.
7 minutit -
Küberneetika kui targa linna eelkäija
Hiljuti kaitses Nina Stener Jørgensen Eesti kunstiakadeemias doktoritööd „Kas osalus on andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku“.
5 minutit -
Kopenhaageni ülikooli dotsent ja maastikuarhitektuuri osakonna juhataja Henriette Steiner ütleb, et hea avalik ruum peaks jätma kasutajale ruumi tegutseda omal moel ning seada kahtluse alla kehtivad tõekspidamised.ErakoguMilline on elamisväärsuse hind?
Henriette Steiner: „Kopenhaagen on praegu juba nii elamisväärne, et paljud ei saa seal endale kodu lubada.“
6 minutit -
Vana-Kalamaja tänaval on nüüd kolm avalikku sihtkohta, sealhulgas tänava merepoolsesse otsa rajatud vaateplatvorm-terrass, mis pikendab mõtteliselt Vana-Kalamaja sihti mereni.Uus on taasavatud Vana-Kalamaja
Uue tänavalahenduse puhul on arvestatud eelkõige jalakäijaga, kuid mõeldud on ka ratturitele ja autojuhtidele. Lähtutud on elanike tegemistest ja nende eluviisi toetamisest.
5 minutit -
Autostumise, äärelinnastumise ja tarbimiskultuuri ruumipärand on jätnud ühiskonnale mõõtmatu mõju. Asfaltväljadest edasi liikumiseks on uued riigihanke põhimõtted hädavajalikud.Mattias MalkKasumist kasulikuma ruumi poole
Riigihankes väärtuste arvestamine ja kujundamine on samm kestlikuma ja õiglasema ruumiplaneerimise poole, kuid see vajab juriidilist täpsust ja sissetöötamist.
7 minutit -
Linnakeskkonna saab teadlikult inimeste läbikäimiseks sobivaks planeerida, näiteks väikevormid on üks paljudest võimalustest. Pildil 2022. aasta Autovabaduse puiestee Tartus.Kristjan Teedema / Tartu Postimees / ScanpixMillist linna me saame endale lubada?
Vaimselt terve ja õnneliku linnaelu planeerimiseks tuleb mõelda rahas mõõdetavast tööst ja tulemusest kaugemale.
6 minutit
