-
Alateadvuse mõjutamisega on ametis nii poliitikud kui pesupulbrimüüjad, kuid valitseja on kahtlemata see, kes oskab mõjutada individuaalset ja kollektiivset alateadvust kõige efektiivsemalt.
Mängufilm „Algus” („Inception”, USA -Suurbritannia 148 min), režissöör ja stsenarist Christopher Nolan. Osades Leonardo DiCaprio, Ken Watanabe, Ellen Page, Joseph Gordon-Levitt, Cillian Murphy, Tom Hardy, Tom Berenger jt. Linastub Tallinna Coca-Cola Plazas ja Tartu Cinamonis.
But perhaps the dream is dreaming us
Astride the backs of eagles
Sting, “When the…
-
Herzog viib loo dramaatika absurdi piirile, nii et vaataja mõne stseeni jubedusest hoolimata naerma pahvatab.
Mängufilm „Halb politseinik: tegevuspaik New Orleans” („Bad Lieutenant: Port of Call – New Orleans”, USA 2009, 122 min), režissöör Werner Herzog. Osades Nicholas Cage, Eva Mendes, Val Kilmer, Brad Dourif, Fairuza Balk, Xzibit jt. Linastub Tallinna kobarkinos Hobujaama tn 5.
On ilmselt kaks võimalikku põhjust, miks võiks vaatama minna Werner Herzogi filmi „Halb politseinik”. Üks neist…
-
Tervikuna mõjub „Päikesest rammestunud 2” ootamatult primitiivsena ja selle taotluslik kunstipärasus tehtuna.
1994. aastal saavutas Nikita Mihhalkov oma filmiga „Päikesest rammestunud” harva nähtava edu, pälvides korraga kaks filmimaailma suurematest auhindadest: Cannes’i grand prix ja parima võõrkeelse filmi Oscari. See oli Mihhalkovi karjääri tipphetk. Venemaal heideti filmile ette küll mõningast mugandumist lääne maitsele, ent üldiselt nähti teoses uue, nõukogudejärgse aja vene filmi suursaavutust. Nüüd, 16 aastat hiljem, linastuv „Päikesest rammestunud 2. Eestpalve”…
-
Hasso Krull on tänases eesti kultuuriruumis üks nendest, kes püüab lepitada intellektualismi ja spiritualismi.
1
Modernism on olnud Euroopa viimaseid suuri kultuurilisi teelahkmeid. „Suurlinn on modernismi sünnitaja,” ütleb Hasso Krull oma värskes raamatus „Paljusus ja ainulisus”. Tööstusrevolutsioon ja (suur)linnastumine on kokkuvõttes toonud paradigmamuutuse mitte ainult ühiskonna tootmis-tehnilisse ajalukku, vaid ka selle kultuuri. Õigupoolest ei olegi need kultuurimuutused ehk tulenenud (suur)linnastumisest, vaid need mõlemad on olnud ühe ja sama, veelgi ulatuslikuma protsessi…
-
23. – 28. III peeti Tartus VII maailmafilmi festivali.
25. märtsi pärastlõunal peaks Athena kinosaalis algama Aado Lintropi filmi „Setu pulm” seanss, aga tehnika tõrgub seda näitamast. Kohaletulnud rahvalauljad puhkevad spontaanselt leelotama ning ettetulnud viperusest kujuneb sedasi hoopiski festivali lisaväärtus: maailm tuleb mitte ainult kinolinale, vaid ka vahetult saali. See on aga olnudki üks maailmafilmi festivali sihte algusest peale: tuua vaatajani palju võimalikult vahetul viisil edasi antud kogemusi, aga ka palju…
-
Andres Ehin 70
Selle aasta 13. märtsil tähistas Andres Ehin 70. sünnipäeva. Ehinit on nimetatud sürrealismi juhtfiguuriks eesti luules, eesti kirjanduse teiseks suureks sürrealistiks ja sõnamänguriks Ilmar Laabani kõrval. Ehin ise on oma sürrealismilembust kinnitanud, pidades sümpaatseks mõtlemise vabastamist mõistuslikest põhjustest ja seostest loobumist. Tema luule kajastab sellist loomeprotsessi sageli. On seepärast küllalt kahetsusväärne, et kohati on sõnast „sürrealism” saanud sünonüüm justkui seesugusele kunstile, mida ei saa tõsiselt võtta ning mis…
-
„Mere verine saladus” käsitleb mere „tervishoidu” ja delfiinide kaitsmist, ent samavõrra ka üht meest ja tema maailmavalu.
Dokumentaaldraama „Mere verine saladus” („The Cove”, USA 2009, 92 min), režissöör Louie Psihoyos, käsikiri Mark Monroe, peaosas Richard O’Barry. Linastub Tallinna kobarkinos.
Pole tavaline, et suure kommertskino CC Plaza ekraanid vallutaks looduskaitsest ja keskkonnaprobleemidest kõnelev dokumentaalfilm. Just seda on aga teinud Louie Psihoyose „The Cove – mere verine saladus”, film, mis krabanud publikulemmiku auhindu…
-
Kui inimtõug oma enesehävituslikkuse tõttu ükskord sellelt planeedilt kaoks, kaotaksid sellega ilmselt vähesed peale inimese enda.
Pean tunnistama, et suhtusin James Cameroni „Avatari” enne selle esilinastust küllalt skeptiliselt. Kui mõnda filmi kiidetakse juba enne esilinastust taevani, on üheksal juhul kümnest tegu küündimatu jamaga, mis on kas üle koormatud sisutühjade eriefektidega või (nn kunstfilmi puhul) kujutab endast patoloogiaga piirnevat intellektuaalitsemist. Ent nii üllatav kui see ka ei tundu, on „Avatar” just see…
-
Oma päevikulisuses rõhutab Indrek Hirve „Veesilm” tunnet, kuidas kiirused inimese elus tema vananedes teisenevad: elu läheb kiiremaks, inimene aeglasemaks.
Indrek Hirv on ikka olnud omajagu isemeelne ja isekeelne autor, kelle luule on kulgenud veidi teises ajas ja mõttelaadis kui enamikul ta kaasaegsetel. Hirv on kaldunud arhailisusse nii meelelt kui keelelt ning kahtlemata on ta sedasi lisanud meie kirjanduspilti just talle ainuomast koloriiti ja tunnetust. Uus kogu „Veesilm” on ses mõttes mõnevõrra…
-
Aime Hansen saavutab suurima veenvuse siis, kui räägib endast ja oma muljetest, loomata fiktiivseid tegelaskujusid ning pakkumata välja järeldusi.
Eesti piirid on nüüdseks olnud avatud juba pea paar aastakümmet, ent ometigi on sellest vaid paar-kolm aastat, kui eesti kirjandusmaastikul lahvatas reisikirjade buum. Mäletan tollal arutlust, et küllap ilmub aja jooksul ka teoseid, kus reisikogemus ei edastu pelgalt rännukirjelduse, vaid ilukirjandusliku konteksti ja ainesena. Aime Hanseni raamatuga „JaipurDelhi-Himaalaja: reisikohvrist leitud lood” on…
