Toeta

Martti Preem

  • Kesktee otsingul

    Ehk peitub võimalus leida Estonia juurdeehitise osas muinsuskaitse ja teatri soovide vahel kompromiss kunagise turuhoone keldrikorruse varemetele ehitatud kohvikuhoones.

    Mind kehutas Estonia teatri juurdeehitise arutellu veel kord sekkuma teatri direktori Ott Maateni entusiastlik inter­vjuu Kuku raadio 25. V Neeme Raua saates „Siin“. Intervjuu põhiteema oli teatrile äsja üle antud muinsuskaitse eritingimused, mis lubavad juurdeehitise suuruseks kolmandiku olemasolevast mahust ja seavad piiravad tingimused sisemisteks ümberehitusteks. Direktor rõhutas, et need tingimused ei…
    Martti Preem
    4 minutit
  • Linna ehitamine kui protsess
    Herne tänav 45 Tartu Supilinnas. Põlenud ja lammutatud hoone asemele ehitati uus hoone, mille sokkel on 50 sentimeetri võrra kõrgem. Muidugi tõusis siis ka hoone harja kõrgus sama palju. Hoone valmimise järel aga nõuti, et hoone kõrgus peab jääma detailplaneeringuga sätestatud piiresse. Katusekorrus lammutatigi ja hoone tehti madalamaks, mistõttu katusekorrusele normaalkõrgusega eluruume enam kavandada ei saa.
    Martti Preem

    Linna ehitamine kui protsess

    Planeerimisseaduse protseduuride formaalne läbimine ei taga head linnaruumi, tuleb ka selle väljaehitamise eest kindlalt seista.

    Martti Preem
    7 minutit
  • Kapital ja kultuur
    Erakapitali toel ehitatud ooperiteater rikastaks Admiraliteedi basseini ümbruse üsna üheülbalist uushoonestust ning annaks piirkonnale väärika kesklinliku ilme.
    Tallinna Sadam / Wikimedia Commons

    Kapital ja kultuur

    Admiraliteedi basseini ääres jagub Porto Franco ehitusalale vaatamata maad ka ooperiteatri tarvis, mille võiks ehitada hoopiski avaliku ja erasektori koostöös.

    Martti Preem
    4 minutit
  • Linnahallist Reidi teeni. Kümnendid Tallinna linnaplaneerimises
    Tallinna kesklinna mereääre avamisest linnale ja linlastele on räägitud Eesti taasiseseisvumise algusest peale. Skeemil praegused plaanid.
    Maa-amet / Merle Karro-Kalberg

    Linnahallist Reidi teeni. Kümnendid Tallinna linnaplaneerimises

    Möödunud aastaid poleks ju mõtet meenutada, kui eelnevat eiravad lahendused oleksid paremad.

    Martti Preem
    4 minutit
  • Linnaarhitekt üleminekuajal
    1991. aastal ametisse määratud värske linnaarhitekti Martti Preemi esimene ülesanne oli ülikoolile Biomeedikumi projekteerimistingimuste koostamine. Hoone avati 1999. aastal (arhitekt Kalle Rõõmus) ja sellega pandi alus Maarjamõisa teaduslinnakule.
    Merle Karro-Kalberg

    Linnaarhitekt üleminekuajal

    Uue Eesti aja alguse otsustusprotsessid erinesid kõvasti praegustest. Tolleaegsed ümberkorraldused on ilmselt igal asjaosalisel mõnevõrra erinevalt meeles, kuid on selge, et kui lähtuda vaid ametlikest dokumentidest, võib ajaloost saada kallutatud või isegi klanitud pildi.
    Alljärgnev kajastab seega mälestusi ja subjektiivseid hinnanguid mõnede linnaehituslike, arhitektuuri ja ka halduskorralduse otsuste kujunemisele Tartus aastatel 1989–1995.
    Algusaastad
    Tartu muinsuskaitsepäevade kõnekoosolekul 1988. aastal esinesin Georg Friedrich Parroti elamu ja ülikooli esimese anatoomikumi (Struve tn 2 hoone) ning Kitsa…
    Martti Preem
    4 minutit

  • Miks ikkagi on ERMi hoone siiani ehitamata?

    Seoses sellega, et ERM jäi ilma Euroopa Liidu rahastamisest, on mitmel pool puudutatud ka varasemaid ERMi ehitamisega seotud otsustusi. Seejuures pole tulnud välja põhjused, miks vaadati mitmel korral juba otsustatud asjad uuesti läbi. Kõige ebamugavam, et mitte öelda lausa ohtlik, on vana asja mäletamine. Olin ühel perioodil päris tihedalt seotud ERMi asukohavaliku ja arhitektuurivõistluse korraldamisega ega suuda end talitseda jagamast oma mälestusi ka avalikkusega.
    Juba 1960. aastate lõpuks oli selge, et…
    Martti Preem
    8 minutit

  • Vabaduse väljak I

    Iseseisvuse taastamise kahekümnenda aastapäeva eel on õige hetk heita veel kord pilk ruumile, mis loodud vabadusele mõeldes.       
    Kolmandat suve saavad jalutajad Tallinna kesklinnas nautida kaasaegset linnaväljakut. See suur, tuulte eest varjatud ja lõunakaarde avatud trepistik, mille suures osas on küll haaranud rulatajad, kuid kus jätkub ruumi ka niisama hängijaile, on väga õnnestunud: trepistik ja kaldtee võimaldavad liikuda mitmes suunas;  trepid lõpevad teaduskeskuse Ahhaa klaasseinaga, mille läbi on huvitav jälgida teaduskeskuse sisemuses…
    Martti Preem
    3 minutit

  • Miks ei saa Tallinna planeerida nii nagu Helsingit?

    Eesti Arhitektuurikeskuse initsiatiivil koostöös Helsingi Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga  sai 2. märtsil Helsingis teoks seminar „Linnaplaneerimise protsessidest Helsingis ja Tallinnas” ja seejärel arhitektuurinäituse BOOM-ROOM avamine Helsingi planeerimisameti näitusegaleriis Laituri. Helsingis võrreldi ruumilise planeerimise protsessi ja selle tulemusi Tallinnas (Eestis) ja Helsingis (Soomes) ning interpreteeriti seda nii mõlema maa seadusandliku keskkonna kui ka üldisemate seaduspärasuste valguses. Seminari  juhtis soomlane professor Panu Lehtovuori, kes õpetab juba aastaid Eesti kunstiakadeemias urbanistikat…
    Martti Preem
    6 minutit
Sirp