Märt Väljataga
-
Ungari kirjanik László Krasznahorkai paneb oma teostes küsimuse alla inimese koha niihästi teoloogilises kui ka geoloogilises mõõtmes aegade algusest kuni lõpuni välja.Johan Carlberg / SVD / TT / ScanpixNobeli kirjandusauhinnast ja László Krasznahorkaist
Krasznahorkai sobib lausa ideaalselt auhinna senistesse mustritesse. Seal pole soositud kerget, naljatlevat ja lahedat vaimu, vaid eelistatud eksperimentaalsust, tõsidust, „keskeuroopalikku“ graviteeti.
5 minutit -
Ajaloo sise- ja välispool
Looduse ja vaimu erinevus on liigierinevus, sest ühel pole sisepoolt ja teisel on, ning teadus peaks selle erinevusega arvestama.
7 minutit -
Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Doris Kareva. Vähe on artiste, kelle päeva- ja ööpildid oleksid meid sama lähedalt puudutanud ja saanud osaks me salateadvusest.Kaido VainomaaDoris Kareva apooriad
„Kõndiva müüdina“ on Kareva osanud kõik rollid imeliselt välja kanda – ühendada hingestatust ja pilgu teravust, paatost ja vaatlust, viidata teispoolsusele ja lepitada meid siinpoolsusega.
4 minutit -
Nagu Olga Tokarczuki puhul ikka, on „Empuusion“ täis talle iseloomulikku paharetihuumorit, mikroefekte ja -puänte, teravmeelseid allusioone, kõrvalepõikeid ja ekfraase. Tokarczuk 2023. aastal Kölnis filosoofiafestivalil „Phil.Cologne“.Horst Galuschka / dpa / ScanpixÕhu- ja maaromaani tuleproov
Ükskõik millest „Empuusioni“ tegelaste jutuajamised alguse ka saavad, jõuavad need lõpuks välja naisküsimuseni ning seejärel suubuvad äkitselt üldisesse tardumusse.
3 minutit -
Kas kaanon saab valmis?
Kirjandusklassika tõlkeid on sel sajandil kõvasti juurde sugenenud, aga haridussüsteem ja seltskondlik maineökonoomia suudavad uutele tõlgetele aina vähem püsilugejaid garanteerida.
6 minutit -
Näitus „Ex Libris. Hüljatud raamatute üldine teooria“ Tallinnas Solarise keskuse ees.Eiko Lainjärv / Eesti RahvusraamatukoguEi ole lõppu raamatute riiul
Miks on nii, et mõni rahvaraamatukogu tuleb toime nõukaaegseid raamatud massiliselt maha kandmata ja teine ei tule?
4 minutit -
Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamine 1943. aastal Moskvas. Pildil asutajaliikmed. Istuvad (vasakult): August Alle, Minni Nurme, Aira Kaal, Debora Vaarandi, Johannes Vares-Barbarus. Seisavad: Ralf Parve, Paul Rummo, Arnold Tulik, Erni Hiir, Aadu Hint, Mihkel Jürna, Jaan Kärner, August Jakobson, Oskar Urgart, Paul Keerdo, Mart Raud, Johannes Semper ja Eduard Päll.Eesti KirjandusmuuseumMurdmatu liit
Sirje Oleski „Aegade lugu“ tekitab tahtmise edasi mõtelda ja kirjanike liidu mineviku kohta rohkem teada saada.
9 minutit -
Eesti Rahvusraamatukogu avaldas hiljuti tabeli „Eestikeelne algupärane ilukirjandus Eestis aastatel 2000–2021. Nimetuste arv ja trükiarv“, mis näitab 2021. aastal uskumatut hüpet algupärase ilukirjanduse nimetustes ja tiraažis.Eesti RahvusraamatukoguNn kirjandusvaldkond
Muude kaunite kunstidega võrreldes on kirjanduse eelarve väike, valdkonna tähtsaima esinduskogu jalgealust õõnestab vaesus.
10 minutit -
Tõenäoliselt on juhus, et esimene teadaolevalt säilinud eesti kunstluuletus on Reiner Brockmanni 1637. aastal kirjutatud pulmalaul ning et ilmalik originaalluule edestab kiriklikku ja tõlkelist.Avalik omand / Wikimedia CommonsÕnnis on see luule
Rootsiaegsete luuletuste päästmiseks kitsalt antikvaarsest huviringist on Wimberg tõlkinud need tänapäeva eesti keelde.
6 minutit
