-
Keeleaasta pakkus rikkalikult sündmusi igale maitsele: rõõmustavaid ja nörritavaid, innustavaid ja heidutavaid. Siinkohal esitan fragmentaarse ja küllaltki subjektiivse ülevaate keelekorraldusmõõtmete kaupa.
Keelekorpus
Keele korpuskorralduse alla käib nime-, oskuskeele-, üldkeele- ja tõlkekorraldus, kus igas valdkonnas tulemusi rohkesti ette näidata. See aasta oli rikas ka üldrahvalikest keelevaidlustest, mis omal kombel samuti eesti keelt edendavad.
Nimekorralduses sai ühele poole etapp, kus järvede ja saarte nimed said korda valitsuse määrusega 30. märtsil, jõgede nimed on kinnitamisel. Rannikumeres…
-
Augusti lõpus andis kultuuriministeerium teada, et tahetakse kokku panna uus lõimimiskava esialgse pealkirjaga „Lõimuv Eesti 2020”. Seega pole aastaks 2020 Eesti inimesed veel lõimitud ning kibe lõimimistöö alles käib. „Eesti lõimumiskava 2008–2013” täitmine lõpeb järgmisel aastal, nii et kahtlemata on paras aeg alustada uuega. Ministeerium kutsub avalikkust üles määratlema edaspidist tegevust ja prioriteete. Selgelt sõnastatud lõimimiseesmärgita pole aga mõtet ei ühel ega teisel. Dokumendis mainitud Eesti arengut toetav sidus ühiskond…
-
ehk Keelemüütidest ja kompleksidest 14. märtsi emakeelepäevale mõeldes
Meie keelekeskkond ei koosne ainult nähtavast (tekstid, üksikmärgid), kuuldavast (kõne) ja virtuaalsest keelekeskkonnast (internet), vaid ka meie keelekasutusega kaasnevatest suhtumistest ja uskumustest, mida me lahkesti oma kuulajatele-lugejatele jagame. Viimasesse mahuvad lahedasti ära ka meie kompleksikesed ja enesehinnangut tõstvad müüdikesed. Nende parodeerimine kipub haiget tegema, nagu möödunud „Eesti laulu” valimiste vahesketšid, mis nii mõndagi haava osatasid.
Emakeelest, kodumaast ja rahvusest kipuvad inimesed ühtemoodi mõtlema. Prantsuse…
-
Pronkssõduri küsimuses huvide vastandumise taga peitub poliitiline identiteet, kus määratletakse oma suhtumine ajaloosse ning võetakse omaks kas Eesti riigi vaatepunkt ning sellega kaasnev patriotism või siis vastandatakse ennast Eesti riigile, näidates üles oma ebalojaalsust. Viimase puhul on tegemist identiteedikriisiga, kus üritatakse väliste asjaolude muutumisest hoolimata endisi suhtumisi säilitada. Suhtumine muutub alles siis, kui tõesti enam vanaviisi ei saa. Kui aga teisel poolel leidub lahkelt kompromisside tegijaid ja lubajaid, käib vastandumine…
