Mart Kuldkepp
-
Academia Gustaviana oli ennekõike Rootsi koloniaalpoliitika teostamise vahend Läänemere idakalda värskelt vallutatud alade lõunaosas, tugipunkt protestantliku usu ja hariduse levikuks piirkonnas, mis veel alles hiljuti oli kuulunud Poola katoliiklastele.Gabriela UrmTartu ülikool eesti rahvusluse stardiplatvormina
Pea kõik viimase paarisaja aasta Eesti ajaloo pöördepunktid on ühel või teisel viisil Tartu ülikooliga seotud.
9 minutit -
Sündmuste seas, mille roll Eesti ajaloos võiks olla palju paremini läbi uuritud, on silmapaistval kohal 1905. aasta revolutsioon oma ees- ja järellooga. Pildil Juhan Raudsepa loodud 1905. aasta revolutsiooni ohvrite monument, mis teisaldati 1958. aastal Rahumäe kalmistule.Pekka Linnainen/Wikimedia CommonsEesti ajaloo marginaalidest
Ajalugu on kasulik vaadelda võimalikult mitmekesistest vaatenurkadest, mis kõik võivad öelda midagi teistsugust ja harjumuspäratut.
7 minutit -
Georg Lurich, spioonide hirm
„Lurichi sõjas“ liigub maailmameister spioonide, poolilmadaamide, kahtlaste ärimeeste ja korrumpeerunud ohvitseride glamuurses maailmas nagu kala vees, käe all väike trupp nuhke ja usaldusmehi.
8 minutit -
Kuivõrd selged on eestlaste rahvusteadvuses piirid näiteks Kalevipoja, Eesti viikingite ning muinasmaa ja muinasusu vahel? Oskar Kallis, Kalevipoja kroonimine. Pastell, 1915.Ajaloopilt ja ajaloomälu
Mingit laadi tellimuslikkus on ajaloopildile olnud omane ajast aega, olgu siis otseselt riiklike konkursside ja ametliku patronaaži või mingi ähmasema ühiskondliku tellimuse kujul.
7 minutit -
Ambitsioonikas Eesti kaart, mis ilmus Prantsuse ajalehes Le Petit Journal 19. V 1918. Kaart on tõenäoliselt joonistatud Eesti esindaja Karl Robert Pusta näpunäidete järgi.ErakoguMaailm tuleviku lävel
Esimese maailmasõja lõpujärgus ja selle järel aset leidnud rahvaste vabanemislainet polnud pea keegi osanud ette näha. Kui see kord aga saabus, oli äärmiselt oluline õigel hetkel ajavaimule reageerida.
7 minutit -
Stein Kuhnle: „Arusaam demokraatiast on mõnevõrra liikunud osalusdemokraatia ja mitteformaalse poliitilise koostöö poole.“Andres TennusPõhjamaade identiteet ja mudel
Bergeni ülikooli võrdleva poliitika professor Stein Kuhnle: ajalugu eksportida ei saa.
5 minutit
