Maris Kirme
-
Muusik XVIII sajandi Tallinnas
Heidi Heinmaa doktoritöö on esimene XVIII sajandi Tallinna muusikaelu ja muusiku ametit puudutav tervikkäsitlus.
Viimased kümnendid on rikastanud meie teadmisi valgustusaja ja veelgi varasemate perioodide muusikaelust Eestis, iseäranis suuremates linnades Tallinnas, Tartus ja Narvas. Olulise panuse sellesse on andnud Heidi Heinmaa. Peale seni ilmunud eesti- ja võõrkeelsete teadusartiklite on valminud ka monograafia „Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil“, millega ta kaitses selle aasta kevadel Eesti muusika- ja teatriakadeemias edukalt filosoofiadoktori kraadi.…6 minutit -
Tallinna konservatoorium karmides tõmbetuultes
Urve Lippus. Muutuste kümnend. EV Tallinna Konservatooriumi lõpp ja TRK algus. Toimetanud Anu Schaper, keeletoimetaja Epp Saarmann, kujundanud Maite Kotta. EMTA, Tallinn 2011. 223 lk.
On vist tõsiasi, et XX ja XX I sajandi Eesti muusikakultuuri käekäiku on enim mõjutanud Tallinna konservatoorium, mis jõudnud oma 93. tegevusaastasse. See on piisavalt auväärne iga õigustamaks küsimist: missugune on olnud tolle mitmeti nimetatud õppeasutuse (Tallinna Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, EV Tallinna Konservatoorium, Tallinna Riiklik…12 minutit -
Fredrik Pacius – soome muusika isa
Paciusest, sellest sakslasest sisserändajast, tuli soomlaste oma helilooja – ehkki siin on ka elav näide selle kohta, kuidas kultuuris on kõik üleminekus ja mujalt laenatud.
Fredrik Pacius. Musiken som hemland / Kotimaana musiikki. Redaktör/toimittanut Seija Lappalainen. Svenska Litteratursällskapet i Finland, Helsingfors/Helsinki 2009. 220 lk.
Muusika seisukohalt oli 2009. aasta põhjanaabritele ennekõike Fredrik Paciuse (1809–1891) aasta. XIX sajandi soome muusikakultuuri ühe olulisema edendaja, sealhulgas Soome ja ka meie hümni muusika looja 200.…11 minutit
