Toeta

Mario Pulver

  • Krappi viimane vint
    Johannes Krapp (Aleksander Eelmaa) saab etenduse käigus 90aastaseks ning kuulab raadiost sellekohaseid õnnitlusi.
    Gabriela Liivamägi

    Krappi viimane vint

    Viisaka inimesena ei ütle Krapp, kes on süüdi ja mida teha, pigem laulab ta eleegiat ühe ajastu hääbumisele, õhtumaa loojumisele.

    Mario Pulver
    3 minutit

  • Elu võimalikkusest sundasendis

    „Isuri eepose“ ja „Roukli“ näitel

    Päike tõuseb. „Kus tegevus aset leiab?“ küsib tehnikat üles sättiv kaameramees uniselt Hendrik Kaljujärvelt. „Laval,“ vastab Hendrik pahuralt. Nii see on: igal hommikul tõuseb maa kohale päike ja satub tunnistajaks mõnele (kurb)mängule, mis on siin aset leidnud sellest hetkest, kui mõnele neljajalgsele tuli pähe ootamatu mõte tõusta tagajalgele. All the world’s a stage, eks ole. Inimesed sünnivad ja surevad, vahel ka vastupidi, maad mööda…
    Mario Pulver
    3 minutit

  • Kui armastab, lööb haamriga

    „Materjali vastupanu” on arktiline teater, kus repliike ei ole, või kui on, siis mattuvad need vaenuliku tuulevihina alla.
    Erik Alalooga ja Andreas W „Materjali vastupanu”. Meeskonna liikmed Erik Alalooga, Andreas W, Tanel V. Kulla ja Hans-Gunter Lock. Esietendus 15. XI Kanuti gildi saalis.
    „Materjali vastupanu” on mehelik teater, sadoteater (sellest täpsemalt edaspidi). Ühelt poolt soomeugrilik sõnatu ja vääramatu suund, teiselt poolt lihaste ja kolbide sümbioos. See on arktiline teater, kus repliike ei…
    Mario Pulver
    2 minutit

  • Kriitikavabrik kui suurepärane algus

    Y-galerii vaikivvalgete kaarte all peeti Tartu kunstikuu raames Lemmit Kaplinski korraldatud kriitikaseminaride sari „La Fabrique Critique” („Kriitikavabrik”), mille neli kohtumist olid üsnagi omanäolised. Esimese seminari kõnelejad olid kirjandusvaldkonna esindajad Mart Velsker ja Indrek Mesikepp, ehk fs, kes vaagisid nii loomeinimesi kui laiemat avalikkust vaevanud küsimusi: kes on kriitik, mis on kriitika?
    Mario Pulver
    6 minutit
Sirp