-
Tänavusel rahvusvahelisel muusikapäeval väärtustati senisest rohkem tegevust, mis seotud muusikainfo talletamise, mõtestamise ja muusikaarmastajast lugejani viimisega. Muusikanõukogu preemia sai Tiina Mattisen pikaajalise panuse eest muusikakultuuri mõtestamisel ja jäädvustamisel (seda tööd on ta on muu hulgas aastakümneid teinud Sirbis ja jätkab nüüd ajakirjas Muusika). Kultuurkapitali preemiad pälvisid Priit Kuusk Eesti muusikaelu kroonika järjepideva kogumise ning Eesti Muusika Infokeskus täpse ja mitmekülgse muusikainfo levitamise ja kogumise eest kaks aastakümmet. Laureaatidelt oli paslik uurida, millised on…
-
Kompositsioonitervik töötas ja lausa kuus torumeest said oma paremad küljed teostes esile tuua.
Pae Kollektiiv 29. IX Tallinna teletornis: Allan Järve (trompet), Johannes Kiik (tromboon), Aleksander Paal (sopransaksofon), Mairo Marjamaa (altsaksofon), Indrek Varend (tenorsaksofon), Lauri Kadalipp (baritonsaksofon), Martin-Eero Kõressaar (bass), Hans Kurvits (trummid), Kirke Karja (klahvpillid, helilooming).
Brutaalsed kihistused vahelduvad veel agressiivsema improga. Kui on laamendamine, siis minnakse sellega lõpuni. Kui on ilu, siis lastakse sel vabalt kesta ja kulgeda. Selline on Pae Kollektiivi muusika ja ka viimane kontsert…
-
Kaspars Putniņš: „Mulle tundub, et koori repertuaari ülesehituses on praegu loogiline tasakaal.“
Tänavu „Peadirigentide“ kontserdisarjaga 35. aastapäeva tähistava Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) peadirigent Kaspars Putniņš räägib repertuaaripoliitikast, nüüdismuusika tähtsusest ning muustki EFK austajale huvipakkuvast.
Olete Tõnu Kaljustet nimetanud oma vaimseks õpetajaks. Mida sellega silmas pidasite?
Olin EFK tegevusest teadlik juba väga noorena. Hindasin väga kõiki koori tahke ja Tõnu töömeetodeid: kuidas ta koori kujundas, muusikat tõlgendas ja kõlaga töötas. Ka tema esinemine…
-
On kuulda, et ERSO toetab Tallinna linnahalli renoveerimist sümfooniaorkestrile sobiva akustikaga nüüdisaegseks kontserdimajaks. Millised omadused teevad linnahallist ERSO-le hea kontserdisaali ja millised ERSO probleemid leiaksid linnahalli renoveerimisega lahenduse? Millises etapis on praegu linnahalli renoveerimise plaanid ning kuidas ERSO ja muusikaüldsus veel otsustusprotsessi mõjutada saab?
On väga oluline aeg, sest Tallinna linn on võtnud käsile linnahalli renoveerimise. ERSO-le ja kogu muusikaüldsusele teeb selle oluliseks asjaolu, et muude variantide kõrval kaalutakse täiesti tõsiselt…
-
14. septembril kuulutati välja tänavused Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaadid: muusikaõpetaja Laine Lehto, kontrabassipedagoog Meeme Saareväli, helilooja Andres Lemba ning ETV ja Eesti Kontserdi televõistlus „Klassikatähed“. Küsimustele vastab peamiselt koori- ja kammermuusika loojana tuntud Andres Lemba.
Millisel koorimuusikal on teie hinnangul potentsiaali pikemaks ajaks repertuaari jääda?
Vaevalt et siin retsepti on – muutujaid on liiga palju. Lisaks muusikalisele on koorilaulul ka tugev sotsiaalne aspekt. Mulle tundub, et eestlastele on see eriti oluline ja märgiline – laulurahvas, nagu me oleme. Kahtlemata…
-
Millised tõotavad tulla hooaja tähtsamad ja põnevamad hetked?
Ootamatused ei jää tulemata, kui siinse kuulaja ette jõuab esimest korda Cameron Carpenter. Kogu lava täitval reisiorelil esineva ameeriklase riski piiril efektsed klassikatöötlused ja rokkstaarilik maneer tekitavad kõikjal vaidlusi. Inglise trompetivirtuoosi Alison Balsomit teatakse küllap telepildi vahendusel. Balsom on silmapaistvamaid uue ajastu artiste, ainuüksi festivalil „BBC Proms“ on ta solistina säranud 14 aastat järjest.
Võrratu Bachi mängija Angela Hewitt esineb Estonia kontserdisaalis juba kolmandat…
-
Helilooja Elis Vesik pälvis 2014. aastal Austria väikelinnas Mürzzuschlagis Viini muusika- ja etenduskunstide ülikooli rahvusvahelises heliloojate suveakadeemias (International Summer Academy of the mdw – University of Music and Performing Arts Vienna) preemia, mille osa oli kirjutada teos Belgia ansamblile Frectales. 25. augustil toimuski Viinis Arnold Schönbergi keskuses Elis Vesiku uudisteose „To Become a Tree“ ehk „Saada puuks“ esiettekanne.
Kuidas sujus koostöö Belgia ansambliga Frectales?
Olukord oli päris luksuslik, sest sain ansambliga proove teha terve nädala. Nende kava oli…
-
Paides arvamusfestivalil peetud vestlusring „Muusikateatri järelkasv – kelle mure?“ on muusikarahva ärevile ajanud. Sirbis on arutelust juba kirjutanud Auri Jürna (19. VIII), selles lehenumbris lisandub Tui Hirve arvamuslugu ning muusikateatri järelkasvu teemat on käsitletud ka Klassikaraadios. Rahvusooper tervitab diskussiooni jätkumist ja Aivar Mäe esitab meeleldi ka oma nägemuse.
Mida tehakse Estonias süsteemselt selleks, et hoida silm peal kõikidel Eesti ooperivaldkonnas kujunevatel talentidel ja nad järk-järgult rahvusooperi töösse kaasata, teatud erialadel ka nende küpsemist toetada?
Estonia…
-
Tärkava koorihelilooja programm „Sahtlist saali“ ootab veel 19. septembrini uusi teoseid nais-, mees- ja segakooridele.
Kuidas programm „Sahtlist saali“ koorirepertuaari arendab?
Triinu Arak, programmi „Sahtlist saali“ juht: Väga tahaks, et programm suudaks tekitada juurde elavat koorimuusikat – muusikat, mis on püsirepertuaaris. Ühtlasi tahaks üles leida nn kapiheliloojad ja neid kooridele nende loomingu kaudu tutvustada. Kui keegi kirjutab kodus muusikat ja seda ei kirjasta või raamatukokku ei vii, siis kuidas tema teosest teada…
-
Sander Tamm: „Pidin olema ühe koori kunstiline juht ja dirigent. Läksin kohale ja seda koori ei olnudki üldse olemas.“
Noor ja aktiivne dirigent Sander Tamm on juba seitse kuud töötanud Hiinas. Sirbile räägib ta oma kogemustest sealse erakooli muusikaosakonna juhina ja tööst kooridega.
Kus sa Hiinas täpsemalt oled?
Sander Tamm: Ma läksin Hangzhou linna Shanghai lähistele juhtima koori The Voices of Hangzhou, mis koosneb noortest vanuses 8–16. Pidin olema selle kunstiline…