Uues muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekavas pööratakse erilist tähelepanu muusikast rääkimisele ja muusikast kirjutamisele.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse bakalaureuse õppekava on uuendatud ja järgmisest õppeaastast kannab see nimetust „muusikateadus ja muusikakorraldus“. Õppekava eesmärk on pakkuda muusikahuvilistele noortele võimalust leida eneseteostus professionaalses muusikamaailmas muusikateadlase, muusika populariseerija või muusikakorraldajana. Eriala loob eelduse õpingute jätkamiseks nii muusikateaduse kui ka kultuurikorralduse magistriõppes, ent annab ka erialase kompetentsi, et töötada mõnes muusikaorganisatsioonis.…
Eesti on üks väike, aga mugav riik. Kultuur on meil selle kohta hästi toetatud. Mitte et summad oleksid meeletult suured, aga võimalused ja seega ka raha jõuab võrdlemisi kerge vaevaga loojani. Kusjuures ise ei pruugi loovisik selleks tingimata kuigi palju tehagi, kui ta on end (juba õpingute ajal) piisavalt tõestanud, looming on teatud ringis tunnustatud ja atraktiivne.
Helilooming on hea näide. Eestis on elanike arvu kohta tohutult palju heliloojaid ning heliloojate…
Egīls Šēfers: „Klassikalise muusika valdkonda kaitsevad stipendiumid ja otsustajad, kes annavad stipendiumid oma õpilastele. See on nagu kasvuhoone, mis on tuule ja turu eest kaitstud.“
Egīls Šēfers on Läti muusika infokeskuse (LMIK) juht ja peamiselt Taani muusikutest koosneva Carioni kvinteti liige. Šēfers käis 8. – 10. V Tallinnas peetud rahvusvahelisel muusika infokeskuste võrgustiku (IAMIC ehk The International Association of Music Information Centres) kogunemisel ja paistis oma lühikeste, kuid tabavate…
Viimasel Tallinn Music Week’il jahmatas tulevikumeedia vestlusringis repliik, mille autorit ei hakka ma viisakusest lugejale tutvustamagi. Tavalistel meediakonverentsidel käivat vanad ülikonnaga mehed, aga see noorhärra ei olevat kunagi näinud ühtki ülikonnaga vana meest muusikat tegemas. Olin tummaks löödud ega suutnud kohe täpsustavat küsimust moodustada.
Mind ei üllata, et too noormees ei ole käinud ühelgi kontserdil, kus esinejad kannavad ülikonda. Pigem hämmastab see, et ka klassikalise muusika heliloojad ja esitajad (just nemad…
„Eesmärk on ju tegelikult see, et ooperi lõppedes ei arutataks ainult soorituse ilu üle, vaid hoopis lavastuses tõstatatud probleeme,“ sõnastas Kristel Pappel nüüdisaegse muusikateatri rolli. Vestlusringis olid Kerri Kotta, Alvar Loog ja Timo Steiner, veebi või kirja teel liitusid Liis Kolle ja Kristel Pappel.
Kerri Kotta: „Teatud kultuuriruumis tehakse ooperis teatrimaailma kõige uuemaid ja põnevamaid asju. Ooper ei ole nähtusena mingilgi moel ajale jalgu jäänud.“
Festivali „Virmalised“ viimase kontserdi „Torm ja tung“ Estonias avas aasta interpreedi tiitliga pärjatud tšellist Marcel Johannes Kits koos ansamblipartneri pianist Sten Heinojaga.
Interpreetide valik oli sel festivalil tõesti mitmekülgne: meele teeb rõõmsaks, et iga põlvkonna seast on leitud säravaid isiksusi ja eriti palju on laval näha noori talente.
Una Corda (vasakult: Kristi Mühling, Ene Nael ja Liis Viira) on vahel välismaal esinemas käinud ning huvi ansambli vastu tekib kohe. Kui uurida, kuidas teha edaspidi koostööd, siis ei leiagi eriti võimalusi. Välisheliloojalt teose tellimine jääb rahapuuduse taha.
Hiljuti Eesti muusikaauhindade seas parima klassikaalbumi kategoorias võitnud ja kolme teose eest kultuurkapitali aastapreemiagi saanud Erkki-Sven Tüür on oma muusikas mustritest rääkinud kaua ja need on ka ajas muutunud. Oma loomeperioodidel on ta rääkinud nii vektoriaalsest meetodist kui ka algkoodist, ent praegu liikunud lähemale tunnetuslikele radadele. Igatahes on tema muusikat kuulates autor kohe selge: ei pea oskama harmoonia- ega vormianalüüsi teha, et tajuda Tüüri loomingu helikanga omapära.
Hea helilooja tunnus on ikka…
Samal päeval, kui Eesti Kontserdi nõukogu otsustas juhatuse liikme läbirääkimisi alustada Kertu Orroga, vaatasin mina teatrilavastust aadressil Sakala 3. Jah, endises NO99 teatris, kus andis nüüd etenduse üks teine üksus, mõne aastaga oma sihtgrupi leidnud ja väga tublisti saalid täis saanud projektiteater. Kuidas andis aga tunda see, et suuresti riigi rahakoti peal elav teater on majast lahkunud ja etendus on seotud uuema institutsiooniga, mis elab projektirahast? Pärast etendust oli hiiglaslikus tualetis…
„EV 100“ muusikasündmustest võib esile tõsta näiteks balleti „Keres“ (koreograaf-lavastaja Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, libretist Andri Luup, kunstnik Ülar Mark).
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
„Eesmärk on ju tegelikult see, et ooperi lõppedes ei arutataks ainult soorituse ilu üle, vaid hoopis lavastuses tõstatatud probleeme,“ sõnastas Kristel Pappel nüüdisaegse muusikateatri rolli. Vestlusringis olid Kerri Kotta, Alvar Loog ja Timo Steiner, veebi või kirja teel liitusid Liis Kolle ja Kristel Pappel.Piia Ruber
Festivali „Virmalised“ viimase kontserdi „Torm ja tung“ Estonias avas aasta interpreedi tiitliga pärjatud tšellist Marcel Johannes Kits koos ansamblipartneri pianist Sten Heinojaga.Rasmus Kooskora
Una Corda (vasakult: Kristi Mühling, Ene Nael ja Liis Viira) on vahel välismaal esinemas käinud ning huvi ansambli vastu tekib kohe. Kui uurida, kuidas teha edaspidi koostööd, siis ei leiagi eriti võimalusi. Välisheliloojalt teose tellimine jääb rahapuuduse taha.Mait Jüriado
„EV 100“ muusikasündmustest võib esile tõsta näiteks balleti „Keres“ (koreograaf-lavastaja Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, libretist Andri Luup, kunstnik Ülar Mark).Jack Devant
