Toeta

Margus Ott

  • Hiina pärimus – Mozi üleüldine armastus

    Algus käib alati tagantjärele, kaks on enne kui üks. Ilma Konfutsiusele järgnenud Mozita, kes teda ägedalt ründas, ei oleks võib-olla kujunenud konfutsiaanlust ega ülepea hiina filosoofiapärimust.
    Mozi (tegutses V sajandi teisel poolel eKr) oli igas mõttes hoopis teine inimene kui Konfutsius. Kui Konfutsius oli vaesunud aadlik, siis Mozi tõenäoliselt kuulus tõusvasse käsitööliste klassi. Konfutsius on kasu taotlemist omistanud väikesele inimesele, s.t piiratud inimesele, matsile; Mozi aga õigustas just kasulikkusega paljusid oma…
    Margus Ott
    4 minutit
  • Mis teha II. Ihapoliitika
    Teatavas mõttes voolab iha kapitalismis kõige vabamalt, piiramatumalt, aga teises mõttes allutatakse iha seal veel eriti rangele ja põhjalikule kontrollile.
    Internet

    Mis teha II. Ihapoliitika

    Ihapoliitika

    Margus Ott
    7 minutit
  • Mis teha I
    Ometi reaalselt on 99% ühiskonnast suuresti sarnaste majanduslike huvidega, nii et muuhulgas me oleme ka pagulastega ühes paadis.
    Reuters/Scanpix

    Mis teha I

    Meie, tavainimesed, 99 % oleme põgenike tavainimestega, 99%-ga ühes paadis, meil on ühised huvid vähendada äärmist varanduslikku ebavõrdsust.

    Margus Ott
    9 minutit

  • Hiina pärimus I – Konfutsiuse eneseharimine

    Alljärgnev kirjutis on esimene „Hiina pärimuse“ sarjas, mis käsitleb Hiina filosoofiapärimust. Filosoofia on Lääne akadeemiates (aga tegelikult ka mujal) jäänud lõviosas europotsentristlikuks, teiste pärimuste lõimimine on jäänud aeglasemaks kui teistes valdkondades, nt kirjanduses, muusikas, kunstis. Ometi nõuab üleilmastumine vältimatult ka inklusiivsemat filosoofilist mõtlemist.* Selle edendamiseks ongi mõeldud käesoleva sarja kirjutised, kus ma käsitlen Hiina mõtlejaid ja tekste aguaegadest kuni loodetavasti tänapäevani välja. Igaühest valin välja paar aspekti, mis võiksid meile…
    Margus Ott
    4 minutit

  • Riigist

    Igal kogukonnal on oma konkreetne ja eriline kujunemislugu ja seetõttu ka erinev toimimisloogika.

    Mis on üldse riik? Ühest määratlust ei ole, aga üldiselt näib riigiks olemise eelduseks olevat see, et on mingi rahvas ja territoorium ning et see rahvas oleks organiseerunud, mis üldiselt tähendab mingisuguseid ühiste otsuste tegemise, võimu delegeerimise ja sotsiaalhoolekande mehhanisme. Sealjuures vastab riik tavaliselt kogukondade organiseerumise tasandile, mis jääb kõrgemale kõige esmasematest tasanditest nagu küla või…
    Margus Ott
    12 minutit
  • Maailmafilosoofia poole
    Detail XII sajandi maalist, mis kujutab igapäevaelu Songide dünastia ajal. Esivanemate austamise päev aprilli aluguses on Hiina kalendris tähtsal kohal seniajani.
    Wikimedia Commons

    Maailmafilosoofia poole

    Globaliseerumine on filosoofias toimunud palju aeglasemalt kui kunstis, kirjanduses ja majanduses.

    Margus Ott
    10 minutit
  • Inimkonna tulevik
    11. märtsil möödub viis aastat Fukushima Daiichi tuumakatastroofist, mis liigitati rahvusvahelisel tuumaintsidentide skaalal kõige kõrgemale 7. astmele, kuhu seni küündis vaid Tšornobõli juhtum. Katastroofi tagajärjel levinud tuumareostuse likvideerimine ei ole veel kaugeltki lõppenud. Pildil Tokyo Electric Power Co (TEPCO) tööline kaitseülikonnas ja maskis Fukushima Daiichi purunenud reaktorihoone ees.
    Scanpix / AP / Toru Hanai

    Inimkonna tulevik

    Kuidas leevendada ülemaailmseid põletavaid probleeme, ebavõrdsust iga riigi sees ja riikide vahel ning ökoloogilist kriisi.

    Margus Ott
    11 minutit
  • Pilla!
    Euroopa pagulaskriisi ei saa lahendada müüriga Euroopa ümber, sest igast müürist pääseb läbi. Targem on edendada „üllast kulutust“, võistelda andmises, teha kinke teistele riikidele ning edendada sedasama hoiakut ka ülejäänud riikide seas.
    Gémes Sándor / Wikipedia.

    Pilla!

    Vastukink ei tohi olla täpselt sama suur kui kingitus, vaid peab enamasti olema suurem.

    Margus Ott
    6 minutit

  • Õpetlastest. Hariduse mõte

    Mind ajendas kirjutama eeskätt tunne, et on vaja põhjendada humanitaarteaduste vajalikkust ning selgitada teadmise dialoogilisust. Alustama peab kaugemalt ning küsima, milleks ülepea on vaja haridust ja õpetlastegevust. Haridus avardab silmaringi, laiendab horisonti, ja seda mitmes mõttes: esiteks mahuliselt (me hõlmame rohkem teadmisi üheskoos, nii et need moodustavad mingisuguse lõimitud kogumi, mis kätkeb ühtlasi peenemaid üksikasju), teiseks ajaliselt (suudame haarata kaugemale tulevikku ja minevikku, paremini mäletada ja ennustada – ning eritleda…
    Margus Ott
    13 minutit
  • Eestivene. Lõimumise tõeline mõte
    Valeri Vinogradov. Kiisul külas. 2015. Illustratsioon L. Lapini romaanile „siintallinn”.
    Valeri Vinogradov

    Eestivene. Lõimumise tõeline mõte

    Realistlik hoiak tähendab esmalt tunnistamist, et kõrval elab teine rahvus

    Margus Ott
    14 minutit
Sirp