Toeta

Margus Ott

  • ,

    Argidialektika II. Argisus

    Argielu. Vähetähtsad toimingud, mis on vajalikud elamise jätkamiseks. Neid tehakse millegi nimel. Kui puudub see, mille nimel argiselt toimetada, siis argine muutub rõhuvaks, koormavaks, masendavaks – ähvardab implodeeruda, iseenda raskuse all kokku variseda. Argist hoiab lahti ja käigus ainult seos mitte-argisega, sellega, mille nimel argist tehakse. Nimetagem seda pühaks. See võib olla see, mille nimel otseselt argiselt toimetatakse, näiteks „maamaja kordategemine on tema püha ettevõtmine“. See võib olla ka lihtsalt…
    Margus Ott
    2 minutit
  • ,

    Argidialektika I

    Siinsega algava „Argidialektika“ minikäsitluste sarja eesmärgiks on võtta mõned argipruugist tuttavad mõisted ja arusaamad ning käsitleda neid dialektiliselt. Dialektikat mõistan siin hegellikult maksimaalselt eelarvamusvaba protseduurina. See ei tähenda niivõrd seda, et eelarvamused, eelhoiakud üldse puuduksid (see on ilmselt võimatu), vaid seda, et neid võimalikult rohkem suspendeeritaks ehk „rippuma“ jäetaks ega „langetataks“ enneaegu, ennakult, tõtlikult. Kõige üldisemalt ongi see filosoofia peamine panus ellu: pumbata argimõtlemisse viivitust ja nüansse. Need kaks on…
    Margus Ott
    2 minutit
  • Mõtteabi
    Meil on tarvis õppida taas mõtlema koos teiste olendite ja keskkonnaga.
    Piia Ruber
    ,

    Mõtteabi

    Me ei taju enam teiste olendite ja keskkonna survet ning oleme seetõttu kaotanud sihi.

    Margus Ott
    5 minutit
  • Koekangur
    Luuletaja, filosoof ja tõlkija Mart Kangur
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Koekangur

    Iga luuletus Mart Kanguri uues raamatus „Armkude“ on kalliskivi, ja nagu Indra võrgus, peegelduvad igaühes neist kõik teised.

    Margus Ott
    6 minutit

  • Teeme ära!

    Pealtnäha on kaks ärategemist vastandlikud, liiguvad vastassuundades.

    Kuidas hästi elada? Selleks tuleb teha ära. Kahes mõttes. Esiteks tuleb teha ära niimoodi, et seatakse mingi siht, tehakse mingi plaan ning viiakse see ellu, tehakse ära, valmis. Võetakse nõuks mõistlikult toituda; teha sporti ja mitmel muulgi moel oma keha liigutada; koristada; tegeleda käelise tegevusega: mängida pilli, teha keraamikat või puutööd, kududa, žongleerida; tegeleda jalalise tegevusega: tantsida, kõndida, uisutada, joosta; oma vaimu…
    Margus Ott
    3 minutit
  • Antagonistlik rebend. Kaks filosoofiat.
    Jüri Lipping: „Oidipuse loos on liiga vähe tähelepanu pööratud sündmusele, mis filosoofilises plaanis on ehk kõige kaalukam. See on kohtumine sfinksiga, koletu olendiga, kellest õhkub korraga ülimat kerglust ja tapvat tõsidust, erootilist frivoolsust ja eksistentsiaalset fataalsust, osutub inimliku identiteedi problemaatiliseks figuuriks – küsimuseks, mis on võimeline meil lõpmatult käest libisema.” Fernand Khnopffi maal „Sfinksi hellitused“, 1896.

    Antagonistlik rebend. Kaks filosoofiat.

    Jüri Lipping järgib kriminaaluurija meetodit, mille tuumaks on „kuriteopaigast hargneva tekstikoe sümptomaatiline lugemine – kaudsed vihjed, tühised asjaolud, vaikused ja väljajätud“.

    Margus Ott
    12 minutit
  • Tagasihoidlikkus. Hybris ja hübriid
    Arne Maasik. Foto seeriast „Pusad”. 2013.

    Tagasihoidlikkus. Hybris ja hübriid

    Tuleks küsida, kuidas praegustes majanduslikes tingimustes kultiveerida tagasihoidlikku ja hoolivat käitumist ning kuidas praeguses meediaolukorras edendada tagasihoidlikku ja kaasavat kõnet.

    Margus Ott
    11 minutit
  • Positiivne askees: pühendumine, esivanemad ja ökoerootika
    Hasso Krull 4. novembril „Tänapäeva askeesi“ esitlusel Tallinna kirjanike majas.
    Kris Moor

    Positiivne askees: pühendumine, esivanemad ja ökoerootika

    Hasso Krull on maha saanud eelikteosega. See ei loo valmis programme ega positsioone, vaid visandab teatavat laadi hoiaku, millest programmid ja positsioonid saavad tuleneda.

    Margus Ott
    8 minutit
  • Konstruktivismi ja essentsialismi libavastuolust
    Soolise väljenduse väljal on atraktorid ning need võrsuvad sügavamalt kui tahtlik sekkumine.
    Erakogu

    Konstruktivismi ja essentsialismi libavastuolust

    Me ei vaja loomuse mõistet, mis jätaks varju soolise jaotuse kellakõvera äärealad, ega pea samas langema naiivsesse usku, et kõiki isiksuse aspekte saab suvaliselt ümber korraldada.

    Margus Ott
    8 minutit
  • Ilmast ja tagailmast
    Gori. Ristiisa Angelus. Waba Maa, nr 114, 22. V 1936.

    Ilmast ja tagailmast

    Ah et siinilm ei vasta mu ideele, kategooriale? Häda siinilmale! Idee on tähtsam kui inimene! Tähtsam kui mis tahes olev asi!

    Margus Ott
    4 minutit
Sirp